Sarnasusi Keemiline aine ja Kuld
Keemiline aine ja Kuld on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Hape, Keemiline element, Lõhn, Lihtaine, Raud, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Väävelhape, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Keemiline aine · Aatom ja Kuld ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Keemiline aine · Hape ja Kuld ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline aine ja Keemiline element · Keemiline element ja Kuld ·
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Keemiline aine ja Lõhn · Kuld ja Lõhn ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Keemiline aine ja Lihtaine · Kuld ja Lihtaine ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Keemiline aine ja Raud · Kuld ja Raud ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Keemiline aine ja Soolad · Kuld ja Soolad ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Keemiline aine ja Sulam · Kuld ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiline aine ja Sulamistemperatuur · Kuld ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Keemiline aine ja Tihedus · Kuld ja Tihedus ·
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Keemiline aine ja Väävelhape · Kuld ja Väävelhape ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiline aine ja Kuld ühist
- Millised on sarnasused Keemiline aine ja Kuld
Võrdlus Keemiline aine ja Kuld
Keemiline aine on 71 suhted, samas Kuld 204. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.36% = 12 / (71 + 204).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiline aine ja Kuld. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: