Keemiline reaktsioon ja Statsionaarne olek (keemia)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Keemiline reaktsioon ja Statsionaarne olek (keemia)

Keemiline reaktsioon vs. Statsionaarne olek (keemia)

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.

Astmeline reaktsioon

Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.

Astmeline reaktsioon ja Keemiline reaktsioon · Astmeline reaktsioon ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Intermediaat ja Keemiline reaktsioon · Intermediaat ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Karbanioon

Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.

Karbanioon ja Keemiline reaktsioon · Karbanioon ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Karbokatioonid ja Keemiline reaktsioon · Karbokatioonid ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Keemiline kineetika

Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.

Keemiline kineetika ja Keemiline reaktsioon · Keemiline kineetika ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Keemiline tasakaal

Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.

Keemiline reaktsioon ja Keemiline tasakaal · Keemiline tasakaal ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Konsekutiivsed reaktsioonid

Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.

Keemiline reaktsioon ja Konsekutiivsed reaktsioonid · Konsekutiivsed reaktsioonid ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Keemiline reaktsioon ja Kontsentratsioon · Kontsentratsioon ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »