Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Alus (keemia), Baarium, Berüllium, Elektron, Elektronkate, Kaltsium, Leelismetallid, Magneesium, Metallid, Oksiidid, Raadium, Radioaktiivsus, Strontsium, Sulamistemperatuur, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatom ja Leelismuldmetallid ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomituum ja Leelismuldmetallid ·
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Alus (keemia) ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Alus (keemia) ja Leelismuldmetallid ·
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Baarium ja Leelismuldmetallid ·
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Berüllium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Berüllium ja Leelismuldmetallid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektron ja Leelismuldmetallid ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Elektronkate ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronkate ja Leelismuldmetallid ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Kaltsium ja Leelismuldmetallid ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Leelismuldmetallid ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Magneesium · Leelismuldmetallid ja Magneesium ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Metallid · Leelismuldmetallid ja Metallid ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksiidid · Leelismuldmetallid ja Oksiidid ·
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Raadium · Leelismuldmetallid ja Raadium ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Radioaktiivsus · Leelismuldmetallid ja Radioaktiivsus ·
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Strontsium · Leelismuldmetallid ja Strontsium ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Leelismuldmetallid ja Sulamistemperatuur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Leelismuldmetallid ja Vesi ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid ühist
- Millised on sarnasused Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid
Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Leelismuldmetallid 30. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 6.80% = 17 / (220 + 30).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: