Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Boor, Fluor, Fosfor, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Isotoop, Keemik, Keemiline element, Kroom, Lämmastik, Lihtaine, Metallid, Naatrium, Oksiidid, Raud, Räni, Süsinik, Soolad, Sulamistemperatuur, Tihedus, Tsink, Vask, Väävel, Vesi, Vesinik.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomituum ja Nikkel ·
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Boor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Boor ja Nikkel ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Fluor ja Nikkel ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Fosfor ja Nikkel ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Halogeenid ja Nikkel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hape ja Nikkel ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hapnik ja Nikkel ·
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hüdriidid ja Nikkel ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Isotoop ja Nikkel ·
Keemik
Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.
Keemik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemik ja Nikkel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiline element ja Nikkel ·
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kroom · Kroom ja Nikkel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik · Lämmastik ja Nikkel ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lihtaine · Lihtaine ja Nikkel ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Metallid · Metallid ja Nikkel ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Naatrium · Naatrium ja Nikkel ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksiidid · Nikkel ja Oksiidid ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Raud · Nikkel ja Raud ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Räni · Nikkel ja Räni ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Soolad · Nikkel ja Soolad ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tsink · Nikkel ja Tsink ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vask · Nikkel ja Vask ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel · Nikkel ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Nikkel ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik · Nikkel ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel
Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 8.67% = 28 / (220 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
