Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid on 50 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Argoon, Berüllium, Boor, Broom, Dmitri Mendelejev, Elavhõbe, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Fleroovium, Fluor, Hapnik, Hõbe, Heelium, Ionisatsioonienergia, Isotoop, Jood, Kalifornium, Kaltsium, Keemiline element, Keemilised omadused, Kloor, Krüptoon, Ksenoon, Kuld, ..., Lämmastik, Livermoorium, Neoon, Oganessoon, Oksüdatsiooniaste, Plii, Plutoonium, Poloonium, Raadium, Radioaktiivsus, Radoon, Räni, Sulamistemperatuur, Tihedus, Titaan, Toorium, Uraan, Vask, Väävel, Vesinik. Laienda indeks (20 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomituum ja Väärisgaasid ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatommass ja Väärisgaasid ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomnumber ja Väärisgaasid ·
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Argoon ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Argoon ja Väärisgaasid ·
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Berüllium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Berüllium ja Väärisgaasid ·
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Boor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Boor ja Väärisgaasid ·
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Broom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Broom ja Väärisgaasid ·
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Dmitri Mendelejev ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Dmitri Mendelejev ja Väärisgaasid ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elavhõbe ja Väärisgaasid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektron ja Väärisgaasid ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronegatiivsus ja Väärisgaasid ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Elektronkate ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronkate ja Väärisgaasid ·
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Elektronkiht ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronkiht ja Väärisgaasid ·
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Elektronkonfiguratsioon ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronkonfiguratsioon ja Väärisgaasid ·
Fleroovium
Fleroovium (lühend Fl; varasema nimetusega ununkvaadium, lühend Uuq) on sünteetiline keemiline element järjenumbriga 114.
Fleroovium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Fleroovium ja Väärisgaasid ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Fluor ja Väärisgaasid ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hapnik ja Väärisgaasid ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hõbe ja Väärisgaasid ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Heelium ja Väärisgaasid ·
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Ionisatsioonienergia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Ionisatsioonienergia ja Väärisgaasid ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Isotoop ja Väärisgaasid ·
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Jood ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Jood ja Väärisgaasid ·
Kalifornium
Kalifornium on keemiline element järjenumbriga 98.
Kalifornium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Kalifornium ja Väärisgaasid ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Kaltsium ja Väärisgaasid ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiline element ja Väärisgaasid ·
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Keemilised omadused ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemilised omadused ja Väärisgaasid ·
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kloor · Kloor ja Väärisgaasid ·
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Krüptoon · Krüptoon ja Väärisgaasid ·
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Ksenoon · Ksenoon ja Väärisgaasid ·
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld · Kuld ja Väärisgaasid ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik · Lämmastik ja Väärisgaasid ·
Livermoorium
Livermoorium (lühend Lv; endise nimetusega ununheksium, lühend Uuh) on sünteetiline keemiline element järjenumbriga 116.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Livermoorium · Livermoorium ja Väärisgaasid ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Neoon · Neoon ja Väärisgaasid ·
Oganessoon
Oganessoon (lühend Og; varasema nimetusega ununoktium, lühend Uuo) on keemiline element järjenumbriga 118.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oganessoon · Oganessoon ja Väärisgaasid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Väärisgaasid ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plii · Plii ja Väärisgaasid ·
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plutoonium · Plutoonium ja Väärisgaasid ·
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Poloonium · Poloonium ja Väärisgaasid ·
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Raadium · Raadium ja Väärisgaasid ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Väärisgaasid ·
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Radoon · Radoon ja Väärisgaasid ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Räni · Räni ja Väärisgaasid ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väärisgaasid ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tihedus · Tihedus ja Väärisgaasid ·
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Titaan · Titaan ja Väärisgaasid ·
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Toorium · Toorium ja Väärisgaasid ·
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Uraan · Uraan ja Väärisgaasid ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vask · Väärisgaasid ja Vask ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel · Väärisgaasid ja Väävel ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik · Väärisgaasid ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid ühist
- Millised on sarnasused Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid
Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Väärisgaasid 134. Kuna neil ühist 50, Jaccard indeks on 14.12% = 50 / (220 + 134).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
