Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem vs. Väävel

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Alumiinium, Elavhõbe, Elektrilaeng, Hape, Hõbe, Jood, Keemiline element, Kuld, Lämmastik, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Mittemetallid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Plaatina, Plii, Raud, Seleen, Sulamistemperatuur, Telluur, Tsink, Vask, Väärisgaasid, Vesi.

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Aatomnumber ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomnumber ja Väävel · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Alumiinium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Alumiinium ja Väävel · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Elavhõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elavhõbe ja Väävel · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Elektrilaeng ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektrilaeng ja Väävel · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hape ja Väävel · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Hõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hõbe ja Väävel · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Jood ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Jood ja Väävel · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiline element ja Väävel · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld · Kuld ja Väävel · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik · Lämmastik ja Väävel · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Väävel · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid · Leelismuldmetallid ja Väävel · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Väävel · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Väävel · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksiidid · Oksiidid ja Väävel · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plaatina · Plaatina ja Väävel · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plii · Plii ja Väävel · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Raud · Raud ja Väävel · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Seleen · Seleen ja Väävel · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väävel · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Telluur · Telluur ja Väävel · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tsink · Tsink ja Väävel · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vask · Väävel ja Vask · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid · Väärisgaasid ja Väävel · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Väävel ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 7.35% = 25 / (220 + 120).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »