Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Alumiinium, Elavhõbe, Elektrilaeng, Hape, Hõbe, Jood, Keemiline element, Kuld, Lämmastik, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Mittemetallid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Plaatina, Plii, Raud, Seleen, Sulamistemperatuur, Telluur, Tsink, Vask, Väärisgaasid, Vesi.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomnumber ja Väävel ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Alumiinium ja Väävel ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elavhõbe ja Väävel ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Elektrilaeng ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektrilaeng ja Väävel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hape ja Väävel ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hõbe ja Väävel ·
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Jood ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Jood ja Väävel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiline element ja Väävel ·
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld · Kuld ja Väävel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik · Lämmastik ja Väävel ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Väävel ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid · Leelismuldmetallid ja Väävel ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Väävel ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Väävel ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksiidid · Oksiidid ja Väävel ·
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plaatina · Plaatina ja Väävel ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Plii · Plii ja Väävel ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Raud · Raud ja Väävel ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Seleen · Seleen ja Väävel ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väävel ·
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Telluur · Telluur ja Väävel ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tsink · Tsink ja Väävel ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vask · Väävel ja Vask ·
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid · Väärisgaasid ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Väävel ja Vesi ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel ühist
- Millised on sarnasused Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel
Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 7.35% = 25 / (220 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: