Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Astsiit, Bakterid, Eksudaat, Elund, Higistamine, Humoraalne regulatsioon, Inglise keel, Klaaskehaneste, Kusi, Lümf, Lümfiplasma, Liigesevõie, Lima, Maomahl, Mäda, Mikroorganismid, Organism, Pisaravedelik, Rakk, Rasu, Rinnapiim, Roe, Sapp, Sülg, Smeegma, Sperma, Turse, Veise ternespiim, Vereplasma, Veri, Vesivedelik, Viirused.
Astsiit
Astsiidiks ehk vesikõhuks ehk vedelikuks kõhuõõnes (ladina keeles ascites; fluidum in cavitate abdominali) nimetatakse ülemäärase kehavedeliku (kõhuõõnevedelik) kogunemist loomade (sh inimeste) kõhuõõnde.
Uus!!: Kehavedelik ja Astsiit · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Kehavedelik ja Bakterid · Näe rohkem »
Eksudaat
Eksudaat (ladina keeles exsudatum 'väljahigistatu') on põletikuline rakuväline vedelik, milles on suur proteiinisisaldus ja rohkelt neutrofiile (leukotsüüte).
Uus!!: Kehavedelik ja Eksudaat · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Kehavedelik ja Elund · Näe rohkem »
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Uus!!: Kehavedelik ja Higistamine · Näe rohkem »
Humoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast umor '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.
Uus!!: Kehavedelik ja Humoraalne regulatsioon · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Kehavedelik ja Inglise keel · Näe rohkem »
Klaaskehaneste
Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Kehavedelik ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: Kehavedelik ja Kusi · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Kehavedelik ja Lümf · Näe rohkem »
Lümfiplasma
Lümfiplasma (ladina plasma lymphae) on enamikul selgroogsetel lümfisüsteemi teedes oleva kehavedeliku lümfi mitterakuline osa.
Uus!!: Kehavedelik ja Lümfiplasma · Näe rohkem »
Liigesevõie
Liigesevõie ehk sünoovia (ladina keeles synovia) on osade loomade sünoviaalliigeste liigeseõõntes paiknev bioloogiline kehavedelik, mida eritab sünoviaalkile.
Uus!!: Kehavedelik ja Liigesevõie · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Kehavedelik ja Lima · Näe rohkem »
Maomahl
Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.
Uus!!: Kehavedelik ja Maomahl · Näe rohkem »
Mäda
Mäda (pus) on mädapõletiku puhul tekkiv kollakashall või kollakasroheline kehavedelik, mis koosneb mädakehakestest (neutrofiilsetest granulotsüütidest), lõhutud koest, (septilise mädapõletiku korral) mädabakteritest ja seerumist.
Uus!!: Kehavedelik ja Mäda · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Kehavedelik ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Kehavedelik ja Organism · Näe rohkem »
Pisaravedelik
Pisaravedelik ehk pisarad (ladina keeles lacrimae) on osade loomade (sh inimeste) silmi niisutav bioloogiline vedelik.
Uus!!: Kehavedelik ja Pisaravedelik · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Kehavedelik ja Rakk · Näe rohkem »
Rasu
Rasu on nahanäärmete rasvataoline nõre.
Uus!!: Kehavedelik ja Rasu · Näe rohkem »
Rinnapiim
Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.
Uus!!: Kehavedelik ja Rinnapiim · Näe rohkem »
Roe
Inimese roe klosetipotis Roe ehk väljaheide ehk väljaheited ehk ekskrement ehk ekskremendid (ladina keeles faeces) on loomade (sealhulgas inimese) seedekulgla läbinud ja ümbertöötatud toit, mis väljutatakse päraku või kloaagiava kaudu.
Uus!!: Kehavedelik ja Roe · Näe rohkem »
Sapp
Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.
Uus!!: Kehavedelik ja Sapp · Näe rohkem »
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Uus!!: Kehavedelik ja Sülg · Näe rohkem »
Smeegma
Smeegma (ka smegma, kreeka keeles smēgma 'seep') on enamiku imetajate välistel suguelunditel (ld organa genitalia externa), nii naise kui ka mehe suguelunditel paiknevate rasunäärmete toodetav sekreet ehk nõre.
Uus!!: Kehavedelik ja Smeegma · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Kehavedelik ja Sperma · Näe rohkem »
Turse
Turse (ödeem) on vedeliku kogunemine keha kudedesse.
Uus!!: Kehavedelik ja Turse · Näe rohkem »
Veise ternespiim
Ternespiim ehk kolostrum on algne piim, mida emane veis eritab pärast poegimist ja mille koostis erineb tavapiima omast.
Uus!!: Kehavedelik ja Veise ternespiim · Näe rohkem »
Vereplasma
Veredoonorilt pärinev, külmutatud vereplasma Vereplasma on vere kollakas vedel komponent.
Uus!!: Kehavedelik ja Vereplasma · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Kehavedelik ja Veri · Näe rohkem »
Vesivedelik
Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Kehavedelik ja Vesivedelik · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Kehavedelik ja Viirused · Näe rohkem »
