Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keila ja Keila ajalugu
Keila ja Keila ajalugu on 133 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Ain Padrik, Alev, Anti Selart, Apteek, Arhitektuur, Asenduskodu, Asula, Auto, Balti raudtee, Bürgermeister, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eestlased, Endel Varep, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Gild, Harju KEK, Harju KEKi tehnotalituse hoone, Harju lavamaa, Harjumaa, Harjumaa Muuseum, Hõbemünt, Heino Gustavson, Idee, Interliikumine, Jaama tänav (Keila), Jakob Kukk, Jõepark, ..., Johanna Lahesalu, Kabel, Kangur, Karl XII, Katk, Käsitööline, Köösner, Küüditamine, Küllo Arjakas, Kõrts, Kegel (aadlisuguvõsa), Keila Jõepargi Orjakivi, Keila jõesaar, Keila jõgi, Keila kihelkond, Keila kirik, Keila lahing (1918), Keila lahing (1944), Keila Leht, Keila mägi, Keila mõis, Keila pastoraat, Keila põllumeeste konvent, Keila rajoon, Keila raudteejaam, Keila tervisekeskus, Keila vald, Keila–Haapsalu raudteelõik, Keskväljak (Keila), Kingsepp, Kino, Kirik (pühakoda), Kolmanda astme linn, Krista Kodres, Kultuskivi, Lääne-Harju vald, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linn, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnuse tänav (Keila), Mati Mandel, Max Wilhelm Fick, Märjamaa, Mustamäe, Nadežda (raadiojaam), Narva, Nõva vald, Nissi, Padise vald, Paekivi, Pagar, Paldiski, Paldiski maantee (Keila), Pärnu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Perioodika (kirjastus), Philipp von Scheiding, Postimaantee, Puit, Puusepp, Raudtee, Raudteejaam, Raudteesild, Rätsep, Rõngasrist, Rein Tomingas, Risti, Rootsi, Saksamaa, Saluut (Keila kino), Saue vald, Selts, Sepp, Sihtasutus, Sisekujundus, SOS Lasteküla, Suur nälg, Taani hindamisraamat, Tallinn, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tank, Teine maailmasõda, Telegraafside, Teras, Valgus (kirjastus), Vasalemma vald, Võõpsu, Võlv, Vesiveski, Voor (transport), 10. sajand, 13. mai, 13. sajand, 14. sajand, 15. sajand, 16. sajand, 19. aprill, 19. sajand, 2. aastatuhat, 3. aastatuhat eKr, 9. sajand. Laienda indeks (103 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Keila · Adramaa ja Keila ajalugu ·
Ain Padrik
Ain Padrik (sündinud 27. aprillil 1947) on eesti arhitekt.
Ain Padrik ja Keila · Ain Padrik ja Keila ajalugu ·
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Alev ja Keila · Alev ja Keila ajalugu ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Keila · Anti Selart ja Keila ajalugu ·
Apteek
Apteegi sisustus u 1900. aastal USAs Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on koht, kus müüakse ravimeid.
Apteek ja Keila · Apteek ja Keila ajalugu ·
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuur ja Keila · Arhitektuur ja Keila ajalugu ·
Asenduskodu
* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.
Asenduskodu ja Keila · Asenduskodu ja Keila ajalugu ·
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Asula ja Keila · Asula ja Keila ajalugu ·
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Auto ja Keila · Auto ja Keila ajalugu ·
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Balti raudtee ja Keila · Balti raudtee ja Keila ajalugu ·
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Bürgermeister ja Keila · Bürgermeister ja Keila ajalugu ·
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keila · Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keila ajalugu ·
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Eesti omavalitsuste haldusreform ja Keila · Eesti omavalitsuste haldusreform ja Keila ajalugu ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Keila · Eestlased ja Keila ajalugu ·
Endel Varep
Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.
Endel Varep ja Keila · Endel Varep ja Keila ajalugu ·
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Esiaeg ja Keila · Esiaeg ja Keila ajalugu ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Keila · Esimene maailmasõda ja Keila ajalugu ·
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Gild ja Keila · Gild ja Keila ajalugu ·
Harju KEK
Harju KEK AS on Eesti ettevõte, mis alustas tegevust 1956.
Harju KEK ja Keila · Harju KEK ja Keila ajalugu ·
Harju KEKi tehnotalituse hoone
Harju KEKi peahoone Harju KEKi tehnotalituse hoone oli tähelepanuväärne 20.
Harju KEKi tehnotalituse hoone ja Keila · Harju KEKi tehnotalituse hoone ja Keila ajalugu ·
Harju lavamaa
Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.
Harju lavamaa ja Keila · Harju lavamaa ja Keila ajalugu ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Keila · Harjumaa ja Keila ajalugu ·
Harjumaa Muuseum
Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.
Harjumaa Muuseum ja Keila · Harjumaa Muuseum ja Keila ajalugu ·
Hõbemünt
Hõbemünt on münt, mis sisaldab oma kaalust üle 500 tuhandiku (500‰ ehk 50%) puhast hõbedat.
Hõbemünt ja Keila · Hõbemünt ja Keila ajalugu ·
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Heino Gustavson ja Keila · Heino Gustavson ja Keila ajalugu ·
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Idee ja Keila · Idee ja Keila ajalugu ·
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Interliikumine ja Keila · Interliikumine ja Keila ajalugu ·
Jaama tänav (Keila)
Jaama tänav on tänav Keilas.
Jaama tänav (Keila) ja Keila · Jaama tänav (Keila) ja Keila ajalugu ·
Jakob Kukk
Piiskop Jakob Kukk Jakob Kuke haud Siselinna kalmistul Jakob Kukk (28. august/9. september 1870 Ilmatsalu vald, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa – 25. juuli 1933 Tallinn) oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop.
Jakob Kukk ja Keila · Jakob Kukk ja Keila ajalugu ·
Jõepark
Keila Jõepargi Orjakivi Vasallilinnuse varemed Jõepargis Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitsealune park Keila linnas Keila jõe kaldal (varem oli pargi ala Keila jõest ümbritsetud).
Jõepark ja Keila · Jõepark ja Keila ajalugu ·
Johanna Lahesalu
Johanna Lahesalu (10. märts 1899 – 8. märts 1979 Tallinn) oli Keila elanik; sai tuntuks ajaloolise kirjutisega Keila minevikust.
Johanna Lahesalu ja Keila · Johanna Lahesalu ja Keila ajalugu ·
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Kabel ja Keila · Kabel ja Keila ajalugu ·
Kangur
Kangur on kutseline kangakuduja.
Kangur ja Keila · Kangur ja Keila ajalugu ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Keila · Karl XII ja Keila ajalugu ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Keila · Katk ja Keila ajalugu ·
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Käsitööline ja Keila · Käsitööline ja Keila ajalugu ·
Köösner
Köösner (saksa sõnast Kürschner; ka karusnahatöötleja, kasuksepp) on inimene, kes valmistab pargitud ja viimistletud karusnahast esemeid.
Köösner ja Keila · Köösner ja Keila ajalugu ·
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Küüditamine ja Keila · Küüditamine ja Keila ajalugu ·
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Küllo Arjakas ja Keila · Küllo Arjakas ja Keila ajalugu ·
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Kõrts ja Keila · Kõrts ja Keila ajalugu ·
Kegel (aadlisuguvõsa)
Kegelite genealoogia Kegel on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Kegel (aadlisuguvõsa) ja Keila · Kegel (aadlisuguvõsa) ja Keila ajalugu ·
Keila Jõepargi Orjakivi
Keila Jõepargi Orjakivi (juuni 2011) Keila Jõepargi Orjakivi on rändrahn ja kultusekivi Harju maakonnas Keila Jõepargis.
Keila ja Keila Jõepargi Orjakivi · Keila Jõepargi Orjakivi ja Keila ajalugu ·
Keila jõesaar
Keila Jõesaarele viiva jalakäijate silla avamine 2012. aastal Keila jõesaar (ka Keila Jõesaar) on Keila linna juures Keila jõe kahe haru vahele jääv ala (jõesaar).
Keila ja Keila jõesaar · Keila ajalugu ja Keila jõesaar ·
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Keila ja Keila jõgi · Keila ajalugu ja Keila jõgi ·
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Keila ja Keila kihelkond · Keila ajalugu ja Keila kihelkond ·
Keila kirik
Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.
Keila ja Keila kirik · Keila ajalugu ja Keila kirik ·
Keila lahing (1918)
Keila lahing oli 23.
Keila ja Keila lahing (1918) · Keila ajalugu ja Keila lahing (1918) ·
Keila lahing (1944)
Keila lahing oli heitlus Eesti üksuste ja Punaarmee 72.
Keila ja Keila lahing (1944) · Keila ajalugu ja Keila lahing (1944) ·
Keila Leht
Keila Leht on ajaleht, mis ilmus 1991–1995 ja ilmub uuesti aastast 2007 Keilas.
Keila ja Keila Leht · Keila Leht ja Keila ajalugu ·
Keila mägi
Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45 m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45 m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m Keila mägi on kõrgendik Harju maakonnas Keilas ja Valkses.
Keila ja Keila mägi · Keila ajalugu ja Keila mägi ·
Keila mõis
Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Keila ja Keila mõis · Keila ajalugu ja Keila mõis ·
Keila pastoraat
Keila pastoraadi peahoone (august 2011) Keila pastoraat oli pastoraat Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kumnas.
Keila ja Keila pastoraat · Keila ajalugu ja Keila pastoraat ·
Keila põllumeeste konvent
Keila põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Keila linnas.
Keila ja Keila põllumeeste konvent · Keila ajalugu ja Keila põllumeeste konvent ·
Keila rajoon
Keila rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.
Keila ja Keila rajoon · Keila ajalugu ja Keila rajoon ·
Keila raudteejaam
Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.
Keila ja Keila raudteejaam · Keila ajalugu ja Keila raudteejaam ·
Keila tervisekeskus
Keila tervisekeskus valmis 2001. aastal Ujula sisevaade Ujula sisevaade Keila tervisekeskus koosneb ujulast ja spordikompleksist ning see oli rajamisel üks Eesti esimesi tänapäevaseid ujulaid.
Keila ja Keila tervisekeskus · Keila ajalugu ja Keila tervisekeskus ·
Keila vald
Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.
Keila ja Keila vald · Keila ajalugu ja Keila vald ·
Keila–Haapsalu raudteelõik
Keila–Haapsalu raudteelõik oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Keilat Haapsaluga.
Keila ja Keila–Haapsalu raudteelõik · Keila ajalugu ja Keila–Haapsalu raudteelõik ·
Keskväljak (Keila)
Keila Keskväljaku tänav 2001. aastal Keskväljak (ka Raekoja plats) on tänav Keilas.
Keila ja Keskväljak (Keila) · Keila ajalugu ja Keskväljak (Keila) ·
Kingsepp
Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.
Keila ja Kingsepp · Keila ajalugu ja Kingsepp ·
Kino
Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Keila ja Kino · Keila ajalugu ja Kino ·
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Keila ja Kirik (pühakoda) · Keila ajalugu ja Kirik (pühakoda) ·
Kolmanda astme linn
Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.
Keila ja Kolmanda astme linn · Keila ajalugu ja Kolmanda astme linn ·
Krista Kodres
Krista Kodres 5. aprillil 2014 Tallinna Raamatumessil vestlemas Mart Kalmuga Eesti Humanitaarinstituudi aastapäeva puhul korraldatud konverentsil "Eesti humanitaarne tulevik" Krista Kodres (kuni 1979. aastani Krista Saar; sündinud 15. oktoobril 1957 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Keila ja Krista Kodres · Keila ajalugu ja Krista Kodres ·
Kultuskivi
Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.
Keila ja Kultuskivi · Keila ajalugu ja Kultuskivi ·
Lääne-Harju vald
Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Keila ja Lääne-Harju vald · Keila ajalugu ja Lääne-Harju vald ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Keila ja Liivi sõda · Keila ajalugu ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Keila ja Liivimaa ordu · Keila ajalugu ja Liivimaa ordu ·
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Keila ja Linn · Keila ajalugu ja Linn ·
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Keila ja Linnakodanik · Keila ajalugu ja Linnakodanik ·
Linnaseadus
Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.
Keila ja Linnaseadus · Keila ajalugu ja Linnaseadus ·
Linnuse tänav (Keila)
Keila Jõesaarele viiv Linnuse tänava sild 1930. aastatel. Vaade Jõesaare poolt Linnuse tänav on tänav Keilas.
Keila ja Linnuse tänav (Keila) · Keila ajalugu ja Linnuse tänav (Keila) ·
Mati Mandel
Mati Mandel Läänemaa Muuseumi 2011. aasta konverentsil esinemas Mati Mandel (sündinud 11. juunil 1945 Tartus) on eesti arheoloog ja ajaloolane.
Keila ja Mati Mandel · Keila ajalugu ja Mati Mandel ·
Max Wilhelm Fick
Max Wilhelm von Fick (2. veebruar 1838 Keila – 24. november 1918 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Keila ja Max Wilhelm Fick · Keila ajalugu ja Max Wilhelm Fick ·
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Keila ja Märjamaa · Keila ajalugu ja Märjamaa ·
Mustamäe
Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.
Keila ja Mustamäe · Keila ajalugu ja Mustamäe ·
Nadežda (raadiojaam)
Nadežda oli Interliikumise raadiojaam.
Keila ja Nadežda (raadiojaam) · Keila ajalugu ja Nadežda (raadiojaam) ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Keila ja Narva · Keila ajalugu ja Narva ·
Nõva vald
Nõva vallamaja Nõva vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Keila ja Nõva vald · Keila ajalugu ja Nõva vald ·
Nissi
Nissi on paikkond ja endine alevik Riisipere aleviku lõunaosas Harju maakonnas Saue vallas.
Keila ja Nissi · Keila ajalugu ja Nissi ·
Padise vald
Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas.
Keila ja Padise vald · Keila ajalugu ja Padise vald ·
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Keila ja Paekivi · Keila ajalugu ja Paekivi ·
Pagar
Pagarid (2013) Pagar 16. sajandil Pagar on leiba-saia, pirukaid, küpsiseid ja muid selliseid küpsetisi valmistav oskustööline.
Keila ja Pagar · Keila ajalugu ja Pagar ·
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Keila ja Paldiski · Keila ajalugu ja Paldiski ·
Paldiski maantee (Keila)
Paldiski maantee on tänav Keilas.
Keila ja Paldiski maantee (Keila) · Keila ajalugu ja Paldiski maantee (Keila) ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Keila ja Pärnu · Keila ajalugu ja Pärnu ·
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a sünnitusabi.
Keila ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla · Keila ajalugu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ·
Perioodika (kirjastus)
Kirjastus Perioodika oli 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis toimis aastani 2004.
Keila ja Perioodika (kirjastus) · Keila ajalugu ja Perioodika (kirjastus) ·
Philipp von Scheiding
Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.
Keila ja Philipp von Scheiding · Keila ajalugu ja Philipp von Scheiding ·
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Keila ja Postimaantee · Keila ajalugu ja Postimaantee ·
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Keila ja Puit · Keila ajalugu ja Puit ·
Puusepp
Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.
Keila ja Puusepp · Keila ajalugu ja Puusepp ·
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Keila ja Raudtee · Keila ajalugu ja Raudtee ·
Raudteejaam
Pariisi raudteejaamad Gare de l'Est ja Gare du Nord Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist.
Keila ja Raudteejaam · Keila ajalugu ja Raudteejaam ·
Raudteesild
Emajõe Raudteesild on sild, mis viib raudtee üle jõe, maantee, tänava või muu takistuse.
Keila ja Raudteesild · Keila ajalugu ja Raudteesild ·
Rätsep
Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.
Keila ja Rätsep · Keila ajalugu ja Rätsep ·
Rõngasrist
Rõngasrist Rõngasrist ehk päikeseratas ehk päikeserist ehk ratasrist on rist, mis koosneb rõngast ja ristist rõnga sees.
Keila ja Rõngasrist · Keila ajalugu ja Rõngasrist ·
Rein Tomingas
Rein Tomingas (25. november 1944 Tallinn – 19. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti arhitekt.
Keila ja Rein Tomingas · Keila ajalugu ja Rein Tomingas ·
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Keila ja Risti · Keila ajalugu ja Risti ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Keila ja Rootsi · Keila ajalugu ja Rootsi ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Keila ja Saksamaa · Keila ajalugu ja Saksamaa ·
Saluut (Keila kino)
Kinohoone enne juurdeehitust Keila kino tagune 1960. aastal Keila kino tänapäeval koos juurdeehitusega Saluut oli kino Keilas.
Keila ja Saluut (Keila kino) · Keila ajalugu ja Saluut (Keila kino) ·
Saue vald
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Keila ja Saue vald · Keila ajalugu ja Saue vald ·
Selts
Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.
Keila ja Selts · Keila ajalugu ja Selts ·
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Keila ja Sepp · Keila ajalugu ja Sepp ·
Sihtasutus
Sihtasutus on mittetulundusühendus, mis on asutatud mitteärilisel otstarbel ning registreeritud sihtasutuste seaduse kohaselt.
Keila ja Sihtasutus · Keila ajalugu ja Sihtasutus ·
Sisekujundus
Raehoone sisekujundus. Kłodzko, Poola Sisekujundus (ka sisearhitektuur, ruumikujundus) on ehitise siseruumide kujundus, mis hõlmab värvide ja materjalide kasutust, mööbli valikut ja paigutust jne.
Keila ja Sisekujundus · Keila ajalugu ja Sisekujundus ·
SOS Lasteküla
Kõikidel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele SOS Lasteküla (inglise k SOS Children's Villages) on valitsusväline, mittepoliitiline ja mittekonfessionaalne organisatsioon, mille töö põhineb peamiselt avalikul huvil ning mille eesmärgiks on abi vajavate laste ja perede sotsiaalne ja majanduslik abistamine.
Keila ja SOS Lasteküla · Keila ajalugu ja SOS Lasteküla ·
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Keila ja Suur nälg · Keila ajalugu ja Suur nälg ·
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Keila ja Taani hindamisraamat · Keila ajalugu ja Taani hindamisraamat ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Keila ja Tallinn · Keila ajalugu ja Tallinn ·
Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.
Keila ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Keila ajalugu ja Tallinna–Haapsalu postimaantee ·
Tank
M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.
Keila ja Tank · Keila ajalugu ja Tank ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Keila ja Teine maailmasõda · Keila ajalugu ja Teine maailmasõda ·
Telegraafside
Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.
Keila ja Telegraafside · Keila ajalugu ja Telegraafside ·
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Keila ja Teras · Keila ajalugu ja Teras ·
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Keila ja Valgus (kirjastus) · Keila ajalugu ja Valgus (kirjastus) ·
Vasalemma vald
Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas.
Keila ja Vasalemma vald · Keila ajalugu ja Vasalemma vald ·
Võõpsu
Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Keila ja Võõpsu · Keila ajalugu ja Võõpsu ·
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Keila ja Võlv · Keila ajalugu ja Võlv ·
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Keila ja Vesiveski · Keila ajalugu ja Vesiveski ·
Voor (transport)
Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.
Keila ja Voor (transport) · Keila ajalugu ja Voor (transport) ·
10. sajand
10.
10. sajand ja Keila · 10. sajand ja Keila ajalugu ·
13. mai
13.
13. mai ja Keila · 13. mai ja Keila ajalugu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Keila · 13. sajand ja Keila ajalugu ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Keila · 14. sajand ja Keila ajalugu ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Keila · 15. sajand ja Keila ajalugu ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Keila · 16. sajand ja Keila ajalugu ·
19. aprill
19.
19. aprill ja Keila · 19. aprill ja Keila ajalugu ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
19. sajand ja Keila · 19. sajand ja Keila ajalugu ·
2. aastatuhat
2.
2. aastatuhat ja Keila · 2. aastatuhat ja Keila ajalugu ·
3. aastatuhat eKr
3.
3. aastatuhat eKr ja Keila · 3. aastatuhat eKr ja Keila ajalugu ·
9. sajand
9.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keila ja Keila ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Keila ja Keila ajalugu
Võrdlus Keila ja Keila ajalugu
Keila on 481 suhted, samas Keila ajalugu 241. Kuna neil ühist 133, Jaccard indeks on 18.42% = 133 / (481 + 241).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keila ja Keila ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
