Sarnasusi Keila ja Keila mõis
Keila ja Keila mõis on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Harju maakond, Harjumaa, Harjumaa Muuseum, Kana, Kegel (aadlisuguvõsa), Keila jõgi, Keila kihelkond, Keila pastoraat, Keila vasallilinnus, Keskaeg, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Ohtu mõis, Pais, Põhjasõda, Põllumajandus, Philipp von Scheiding, Saue mõis, Valingu, Vääna mõis, Veis, Vesiveski, 19. sajand.
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Harju maakond ja Keila · Harju maakond ja Keila mõis ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Keila · Harjumaa ja Keila mõis ·
Harjumaa Muuseum
Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.
Harjumaa Muuseum ja Keila · Harjumaa Muuseum ja Keila mõis ·
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Kana ja Keila · Kana ja Keila mõis ·
Kegel (aadlisuguvõsa)
Kegelite genealoogia Kegel on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Kegel (aadlisuguvõsa) ja Keila · Kegel (aadlisuguvõsa) ja Keila mõis ·
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Keila ja Keila jõgi · Keila jõgi ja Keila mõis ·
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Keila ja Keila kihelkond · Keila kihelkond ja Keila mõis ·
Keila pastoraat
Keila pastoraadi peahoone (august 2011) Keila pastoraat oli pastoraat Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kumnas.
Keila ja Keila pastoraat · Keila mõis ja Keila pastoraat ·
Keila vasallilinnus
Linnuse varemed 2012. aastal Linnuse plaan Keila vasallilinnus asub Harjumaal Keila linna kaguosas 22,4 hektari suuruses Jõepargis.
Keila ja Keila vasallilinnus · Keila mõis ja Keila vasallilinnus ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Keila ja Keskaeg · Keila mõis ja Keskaeg ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Keila ja Liivi sõda · Keila mõis ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Keila ja Liivimaa ordu · Keila mõis ja Liivimaa ordu ·
Ohtu mõis
Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Keila ja Ohtu mõis · Keila mõis ja Ohtu mõis ·
Pais
Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.
Keila ja Pais · Keila mõis ja Pais ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Keila ja Põhjasõda · Keila mõis ja Põhjasõda ·
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Keila ja Põllumajandus · Keila mõis ja Põllumajandus ·
Philipp von Scheiding
Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.
Keila ja Philipp von Scheiding · Keila mõis ja Philipp von Scheiding ·
Saue mõis
Mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ait Park Valitsejamaja Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.
Keila ja Saue mõis · Keila mõis ja Saue mõis ·
Valingu
Valingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Keila ja Valingu · Keila mõis ja Valingu ·
Vääna mõis
Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Keila ja Vääna mõis · Keila mõis ja Vääna mõis ·
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Keila ja Veis · Keila mõis ja Veis ·
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Keila ja Vesiveski · Keila mõis ja Vesiveski ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keila ja Keila mõis ühist
- Millised on sarnasused Keila ja Keila mõis
Võrdlus Keila ja Keila mõis
Keila on 481 suhted, samas Keila mõis 37. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 4.44% = 23 / (481 + 37).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keila ja Keila mõis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: