Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keila ja Narva
Keila ja Narva on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Bürgermeister, Eesti Rahvusringhääling, Eestlased, Esimene maailmasõda, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linn, Nõukogude Liit, Põhjasõda, Rootsi, Sakslased, Soome, Soomlased, Taani hindamisraamat, Tallinn, Tatarlased, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Valgevenelased, Venelased, 15. sajand, 16. sajand.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Keila · Adramaa ja Narva ·
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Bürgermeister ja Keila · Bürgermeister ja Narva ·
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Eesti Rahvusringhääling ja Keila · Eesti Rahvusringhääling ja Narva ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Keila · Eestlased ja Narva ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Keila · Esimene maailmasõda ja Narva ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Keila ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Narva ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Keila ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Narva ·
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Keila ja Linn · Linn ja Narva ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Keila ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Narva ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Keila ja Põhjasõda · Narva ja Põhjasõda ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Keila ja Rootsi · Narva ja Rootsi ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Keila ja Sakslased · Narva ja Sakslased ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Keila ja Soome · Narva ja Soome ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Keila ja Soomlased · Narva ja Soomlased ·
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Keila ja Taani hindamisraamat · Narva ja Taani hindamisraamat ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Keila ja Tallinn · Narva ja Tallinn ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Keila ja Tatarlased · Narva ja Tatarlased ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Keila ja Teine maailmasõda · Narva ja Teine maailmasõda ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Keila ja Ukrainlased · Narva ja Ukrainlased ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Keila ja Valgevenelased · Narva ja Valgevenelased ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Keila ja Venelased · Narva ja Venelased ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Keila · 15. sajand ja Narva ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keila ja Narva ühist
- Millised on sarnasused Keila ja Narva
Võrdlus Keila ja Narva
Keila on 481 suhted, samas Narva 259. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 3.11% = 23 / (481 + 259).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keila ja Narva. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
