Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keila ja Tallinn
Keila ja Tallinn on 56 ühist asja (Unioonpeedia): Aedlinn, Anti Selart, Arhitektuur, Balti raudtee, Eesti taasiseseisvumine, Eestlased, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Gruusia, Halduskeskus, Harju lavamaa, Harju maakond, Harjumaa, Juudid, Kambrium, Katk, Keskaeg, Kirik (pühakoda), Kruus, Läti, Lätlased, Leedu, Leedulased, Liivimaa ordu, Maardu, Mustamäe, Narva, Pärnu, Põhja-Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ..., Põhjasõda, Põhjaveekiht, Poolakad, Postimaantee, Postimees, Rahvastikuregister, Raudtee, Revala, Riigi Ilmateenistus, Rootsi, Saksamaa, Sakslased, Saue, Soome, Soomlased, Tallinna toomkirik, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tatarlased, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Vabadussõda, Valgevenelased, Venelased, 13. sajand, 15. sajand, 16. sajand. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aedlinn
Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega "Kuhu inimesed minna tahavad?" (''Where will the people go?''), mille valikvastused on "linn" (''Town''), "maakoht" (''Country'') ja "linnalähedane maakoht" (''Town-Country'') Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi 1898.
Aedlinn ja Keila · Aedlinn ja Tallinn ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Keila · Anti Selart ja Tallinn ·
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuur ja Keila · Arhitektuur ja Tallinn ·
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Balti raudtee ja Keila · Balti raudtee ja Tallinn ·
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Eesti taasiseseisvumine ja Keila · Eesti taasiseseisvumine ja Tallinn ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Keila · Eestlased ja Tallinn ·
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Esiaeg ja Keila · Esiaeg ja Tallinn ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Keila · Esimene maailmasõda ja Tallinn ·
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Gruusia ja Keila · Gruusia ja Tallinn ·
Halduskeskus
Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.
Halduskeskus ja Keila · Halduskeskus ja Tallinn ·
Harju lavamaa
Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.
Harju lavamaa ja Keila · Harju lavamaa ja Tallinn ·
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Harju maakond ja Keila · Harju maakond ja Tallinn ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Keila · Harjumaa ja Tallinn ·
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Juudid ja Keila · Juudid ja Tallinn ·
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Kambrium ja Keila · Kambrium ja Tallinn ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Keila · Katk ja Tallinn ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Keila ja Keskaeg · Keskaeg ja Tallinn ·
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Keila ja Kirik (pühakoda) · Kirik (pühakoda) ja Tallinn ·
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Keila ja Kruus · Kruus ja Tallinn ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Keila ja Läti · Läti ja Tallinn ·
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Keila ja Lätlased · Lätlased ja Tallinn ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Keila ja Leedu · Leedu ja Tallinn ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Keila ja Leedulased · Leedulased ja Tallinn ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Keila ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Tallinn ·
Maardu
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.
Keila ja Maardu · Maardu ja Tallinn ·
Mustamäe
Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.
Keila ja Mustamäe · Mustamäe ja Tallinn ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Keila ja Narva · Narva ja Tallinn ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Keila ja Pärnu · Pärnu ja Tallinn ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Keila ja Põhja-Eesti · Põhja-Eesti ja Tallinn ·
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a sünnitusabi.
Keila ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla · Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinn ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Keila ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Tallinn ·
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Keila ja Põhjaveekiht · Põhjaveekiht ja Tallinn ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Keila ja Poolakad · Poolakad ja Tallinn ·
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Keila ja Postimaantee · Postimaantee ja Tallinn ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Keila ja Postimees · Postimees ja Tallinn ·
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Keila ja Rahvastikuregister · Rahvastikuregister ja Tallinn ·
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Keila ja Raudtee · Raudtee ja Tallinn ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Keila ja Revala · Revala ja Tallinn ·
Riigi Ilmateenistus
Riigi Ilmateenistus on Keskkonnaagentuuri alluvuses tegutsev üksus, mis täidab oma eelkäija (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) ülesandeid.
Keila ja Riigi Ilmateenistus · Riigi Ilmateenistus ja Tallinn ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Keila ja Rootsi · Rootsi ja Tallinn ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Keila ja Saksamaa · Saksamaa ja Tallinn ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Keila ja Sakslased · Sakslased ja Tallinn ·
Saue
Saue linn on linn Harju maakonnas Saue vallas Tallinnast 4–5 kilomeetrit edela pool.
Keila ja Saue · Saue ja Tallinn ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Keila ja Soome · Soome ja Tallinn ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Keila ja Soomlased · Soomlased ja Tallinn ·
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Keila ja Tallinna toomkirik · Tallinn ja Tallinna toomkirik ·
Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.
Keila ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Tallinn ja Tallinna–Haapsalu postimaantee ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Keila ja Tatarlased · Tallinn ja Tatarlased ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Keila ja Teine maailmasõda · Tallinn ja Teine maailmasõda ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Keila ja Ukrainlased · Tallinn ja Ukrainlased ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Keila ja Vabadussõda · Tallinn ja Vabadussõda ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Keila ja Valgevenelased · Tallinn ja Valgevenelased ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Keila ja Venelased · Tallinn ja Venelased ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Keila · 13. sajand ja Tallinn ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Keila · 15. sajand ja Tallinn ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keila ja Tallinn ühist
- Millised on sarnasused Keila ja Tallinn
Võrdlus Keila ja Tallinn
Keila on 481 suhted, samas Tallinn 705. Kuna neil ühist 56, Jaccard indeks on 4.72% = 56 / (481 + 705).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keila ja Tallinn. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
