Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Arelaat, Ülem-Burgundia, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Frangi keiser, Frangi riik, Friisimaa, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl Paks, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Keskaegne Prantsusmaa, Ladina keel, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Madalmaad, Provence, Rein, Saksa-Rooma riik, Verduni leping.
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Aachen ja Kesk-Frangi riik · Aachen ja Lääne-Frangi riik ·
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Arelaat ja Kesk-Frangi riik · Arelaat ja Lääne-Frangi riik ·
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Ülem-Burgundia ja Kesk-Frangi riik · Ülem-Burgundia ja Lääne-Frangi riik ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Kesk-Frangi riik · Burgundia hertsogkond ja Lääne-Frangi riik ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Kesk-Frangi riik · Burgundia kuningriik ja Lääne-Frangi riik ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Kesk-Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Lääne-Frangi riik ·
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Charles III (Lääne-Frangi) ja Kesk-Frangi riik · Charles III (Lääne-Frangi) ja Lääne-Frangi riik ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Frangi keiser ja Kesk-Frangi riik · Frangi keiser ja Lääne-Frangi riik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ·
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Friisimaa ja Kesk-Frangi riik · Friisimaa ja Lääne-Frangi riik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Frangi riik · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Lääne-Frangi riik ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Karl Paks ja Kesk-Frangi riik · Karl Paks ja Lääne-Frangi riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Kesk-Frangi riik · Karl Suur ja Lääne-Frangi riik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Karolingid ja Kesk-Frangi riik · Karolingid ja Lääne-Frangi riik ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Karolingide impeerium ja Kesk-Frangi riik · Karolingide impeerium ja Lääne-Frangi riik ·
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Kesk-Frangi riik ja Keskaegne Prantsusmaa · Keskaegne Prantsusmaa ja Lääne-Frangi riik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Kesk-Frangi riik ja Ladina keel · Lääne-Frangi riik ja Ladina keel ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Kesk-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lääne-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Kesk-Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Lääne-Frangi riik ja Lothar II (Lotring) ·
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Kesk-Frangi riik ja Lotharingia · Lääne-Frangi riik ja Lotharingia ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Kesk-Frangi riik ja Ludwig III Laps · Lääne-Frangi riik ja Ludwig III Laps ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Kesk-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Lääne-Frangi riik ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Kesk-Frangi riik ja Ludwig Vaga · Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Kesk-Frangi riik ja Madalmaad · Lääne-Frangi riik ja Madalmaad ·
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Kesk-Frangi riik ja Provence · Lääne-Frangi riik ja Provence ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Kesk-Frangi riik ja Rein · Lääne-Frangi riik ja Rein ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Kesk-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Lääne-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Kesk-Frangi riik ja Verduni leping · Lääne-Frangi riik ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ühist
- Millised on sarnasused Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Võrdlus Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Kesk-Frangi riik on 38 suhted, samas Lääne-Frangi riik 123. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 18.01% = 29 / (38 + 123).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
