Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Keskaja muusika ja Mitmehäälsus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Keskaja muusika ja Mitmehäälsus

Keskaja muusika vs. Mitmehäälsus

Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Mitmehäälsus on muusikas ühine nimetaja faktuuridele, milles üheaegselt on vähemalt kaks partiid.

Sarnasusi Keskaja muusika ja Mitmehäälsus

Keskaja muusika ja Mitmehäälsus on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Gregoriuse koraal, Guido Arezzost, Kvart, Meloodia, Muusika, Orel, Polüfoonia, Vaimulik muusika, 12. sajand, 7. sajand, 9. sajand.

Gregoriuse koraal

Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.

Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika · Gregoriuse koraal ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

Guido Arezzost

Guido Arezzost (ladina keeles Guido Aretinus; itaalia keeles Guido d'Arezzo, Guido monaco 'mungaks pügatud Guido'; 991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli benediktiini munk Toscanas, keskaegne muusikateoreetik ja muusikaõpetaja.

Guido Arezzost ja Keskaja muusika · Guido Arezzost ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

Kvart

Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.

Keskaja muusika ja Kvart · Kvart ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

Meloodia

Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.

Keskaja muusika ja Meloodia · Meloodia ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Keskaja muusika ja Muusika · Mitmehäälsus ja Muusika · Näe rohkem »

Orel

Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.

Keskaja muusika ja Orel · Mitmehäälsus ja Orel · Näe rohkem »

Polüfoonia

Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.

Keskaja muusika ja Polüfoonia · Mitmehäälsus ja Polüfoonia · Näe rohkem »

Vaimulik muusika

Vaimulik muusika (ka religioosne muusika, sakraalmuusika) on muusika, mis on seotud religiooniga.

Keskaja muusika ja Vaimulik muusika · Mitmehäälsus ja Vaimulik muusika · Näe rohkem »

12. sajand

12.

12. sajand ja Keskaja muusika · 12. sajand ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

7. sajand

7.

7. sajand ja Keskaja muusika · 7. sajand ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

9. sajand

9.

9. sajand ja Keskaja muusika · 9. sajand ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Keskaja muusika ja Mitmehäälsus

Keskaja muusika on 101 suhted, samas Mitmehäälsus 30. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 8.40% = 11 / (101 + 30).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Keskaja muusika ja Mitmehäälsus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »