Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Besaanmast, Fliigerpuri, Jaul, Jenny Kruse, Kahvelpuri, Kaljas, Laevamast, Müüser, Pukspriit, Purjelaev, Raapuri, Taaksel, Taakselkuunar, Taglas, 17. sajand.
Besaanmast
Besaanmast on vähemalt kahemastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna tagumine ja ühtlasi vööripoolsema(te)st madalam laevamast.
Uus!!: Ketš ja Besaanmast · Näe rohkem »
Fliigerpuri
Väikese bermuuda-kutteri fliiger Suure purjelaeva eespurjed. 1-fokk-taaksel (foka), 2-fokk-tengtaaksel, 3-sisekliiver, 4-kliiver, 5-väliskliiver, 6-fliiger Fliiger (norra keeles jager, saksa keeles Jager, rootsi keeles jagare) on purjelaeva kliiverpoomi või pukspriidi ja vööripoolse laevamasti vahelise taagi kesk- või ülaosale ehk kliiverpurjedest kõrgemale kinnituv välimine kolmnurkne puri.
Uus!!: Ketš ja Fliigerpuri · Näe rohkem »
Jaul
Kahvelpurjestusega jaul Bermuudapurjestusega jaul Jaul (ka julla või joll; inglise yawl, hollandi jol) on 2-mastiline purjelaev, mille tagumine mast ehk pankermast on grootmastist oluliselt lühem ja asetseb ahtrieendil laeva roolist tagapool.
Uus!!: Ketš ja Jaul · Näe rohkem »
Jenny Kruse
Jenny Kruse on Teise maailmasõja ajal Taanis ehitatud ja alates 2011.
Uus!!: Ketš ja Jenny Kruse · Näe rohkem »
Kahvelpuri
Kahvelpuri mastiga. 1 – mast, 2 – kahvelpoom, 3 – kahvlinokk, 5 – (masti-)poom, 6 – poominokk, 8 – kahvel, 12 – piikvall, 13 – klauvall Kahvelpurjestusega kuunar Kahvelpuri (inglise keeles gaffsail, hollandi keeles gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis kinnitub alumise servaga poomi külge, ülemise servaga kahvelpoomi külge ja eesmine serv ehk mastiliik on piki masti.
Uus!!: Ketš ja Kahvelpuri · Näe rohkem »
Kaljas
Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kaljas (hollandi galjoot, rootsi galeas) on kahveltaglasega vähemalt kahemastiline purjelaev (kuunar) ehk kahvelkuunar.
Uus!!: Ketš ja Kaljas · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Ketš ja Laevamast · Näe rohkem »
Müüser
Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.
Uus!!: Ketš ja Müüser · Näe rohkem »
Pukspriit
Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 – kliiverpoom; 2 – pukspriit; 3 – (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale); 4, 5, 6, 7 – kliiverpurjede kinnitustaagid; 8 – kliivertaak; 10 – tamstok; 13 – vesitaak Pukspriit on purjelaeva vöörist käilast otse ettepoole ulatuv suure kaldenurgaga ümarpuit või pruss või latt, mis on mõeldud eespurjede (peamiselt kliiverpurjed) kandmiseks või pikeneva kliiverpoomi toetamiseks ja tugevdamiseks.
Uus!!: Ketš ja Pukspriit · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Ketš ja Purjelaev · Näe rohkem »
Raapuri
Raapuri ehk täispuri ehk ristpuri ehk raaseil (inglise keeles square rig, hollandi keeles razeil) on risti laevakerega asetsev, raa keskosaga masti või tengi esiküljele kinnitatud ja raa külge soritud (kinnitatud) nelinurkne puri.
Uus!!: Ketš ja Raapuri · Näe rohkem »
Taaksel
Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka. Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger Väikese purjejahi foka. Taaksel (ühtlasi ka foka, taakfokk) on purjelaeva eesmise laevamasti ja laevateki vööritipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele diagonaalsele taagile kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Ketš ja Taaksel · Näe rohkem »
Taakselkuunar
Taakselkuunar Taakselkuunar (ingl staysail schooner, holl stagzeil schoener) on kahe- või kolmemastiline pikipurjestusega purjelaev, mille purjestus koosneb kolmnurksetest taakslitest.
Uus!!: Ketš ja Taakselkuunar · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Ketš ja Taglas · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Ketš ja 17. sajand · Näe rohkem »
