Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kiirjas mänd

Index Kiirjas mänd

Kiirjas mänd (Pinus radiata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

68 suhted: Austraalia, Briti saared, California, California hoovus, David Don, Elastsusmoodul, Endeem, Erikaal, Erosioon, Floeem, Geneetika, Graniit, Happeline keskkond, Harilik ebatsuuga, Hispaania, Iirimaa, Isasõis, Juur, Juurepess, Kanjon, Käbi, Kõvadus, Kilt, Kliima, Kollane mänd, Lähtekivim (mullateadus), Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika Vabariik, Liivakivi, Liivmullad, Lubjakivi, Mänd (perekond), Männilised, Mükoos, Mükoriisa, Mehhiko, Meresete, Muld, Mustsaba-hirv, Närilised, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Parasitism, Perekond (bioloogia), Pung, Ranniksekvoia, Ränikivi, Ruumala, ..., Savi, Savikilt, Seeme, Sugukond (bioloogia), Suhteline õhuniiskus, Survetugevus, Suslik, Taimed, Taimemorfoloogia, Tšiili, Tüvi, Tihedus, Udu, Urson, Uus-Meremaa, Vaikne ookean, Võrse, Vegetatsiooniperiood. Laienda indeks (18 rohkem) »

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Austraalia · Näe rohkem »

Briti saared

Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Briti saared · Näe rohkem »

California

California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Kiirjas mänd ja California · Näe rohkem »

California hoovus

California rannikul on külma hoovuse tõttu vähem pilvi California hoovus on külm hoovus Vaikses ookeani idaosas.

Uus!!: Kiirjas mänd ja California hoovus · Näe rohkem »

David Don

David Don (21. detsember 1799 – 15. detsember 1841) oli šoti botaanik.

Uus!!: Kiirjas mänd ja David Don · Näe rohkem »

Elastsusmoodul

Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Elastsusmoodul · Näe rohkem »

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Endeem · Näe rohkem »

Erikaal

Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Erikaal · Näe rohkem »

Erosioon

Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Erosioon · Näe rohkem »

Floeem

Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).

Uus!!: Kiirjas mänd ja Floeem · Näe rohkem »

Geneetika

DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Geneetika · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Graniit · Näe rohkem »

Happeline keskkond

Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Happeline keskkond · Näe rohkem »

Harilik ebatsuuga

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Hispaania · Näe rohkem »

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Iirimaa · Näe rohkem »

Isasõis

Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Isasõis · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Juur · Näe rohkem »

Juurepess

Juurepess (Heterobasidion) on pilvikulaadsete seltsi kuuluv perekond seeni.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Juurepess · Näe rohkem »

Kanjon

Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Kanjon · Näe rohkem »

Käbi

Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Käbi · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Kõvadus · Näe rohkem »

Kilt

Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Kilt · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Kliima · Näe rohkem »

Kollane mänd

Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Kollane mänd · Näe rohkem »

Lähtekivim (mullateadus)

Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika

Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Liivakivi · Näe rohkem »

Liivmullad

Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Liivmullad · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Mänd (perekond)

Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »

Männilised

Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Männilised · Näe rohkem »

Mükoos

Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).

Uus!!: Kiirjas mänd ja Mükoos · Näe rohkem »

Mükoriisa

''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Mükoriisa · Näe rohkem »

Mehhiko

Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Mehhiko · Näe rohkem »

Meresete

Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Meresete · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Muld · Näe rohkem »

Mustsaba-hirv

Mustsaba-hirved jagunevad kahte alamliiki.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Mustsaba-hirv · Näe rohkem »

Närilised

Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Närilised · Näe rohkem »

Okas

Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Okas · Näe rohkem »

Okaspuulaadsed

Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Okaspuulaadsed · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Parasitism · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Pung

Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Pung · Näe rohkem »

Ranniksekvoia

Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Ranniksekvoia · Näe rohkem »

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Ränikivi · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Ruumala · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Savi · Näe rohkem »

Savikilt

Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Savikilt · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Seeme · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Suhteline õhuniiskus

Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Suhteline õhuniiskus · Näe rohkem »

Survetugevus

Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Survetugevus · Näe rohkem »

Suslik

Suslik (Spermophilus või Citellus L.) on Euraasias ja Põhja-Ameerikas elutsevate näriliste imetajaperekond oravlaste sugukonnast.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Suslik · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Taimed · Näe rohkem »

Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »

Tšiili

Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Tšiili · Näe rohkem »

Tüvi

Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Tüvi · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Tihedus · Näe rohkem »

Udu

Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Udu · Näe rohkem »

Urson

Urson puu otsas Urson (Erethizon dorsatum) on okaslaste sugukonda ursoni perekonda kuuluv näriline.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Urson · Näe rohkem »

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Võrse

Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Võrse · Näe rohkem »

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Uus!!: Kiirjas mänd ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pinus radiata.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »