Sarnasusi Kilpnääre ja Maolised
Kilpnääre ja Maolised on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Alumine kilpnäärmearter, Aort, Ülemine kilpnäärmearter, Ülemine kilpnäärmeveen, Embrüo, Harilik rästik, Hüpotalamus, Hingetoru, Kael, Kõhukilbised, Kõhunääre, Kõri, Kesknärvisüsteem, Kestumine, Kilpnäärmehormoonid, Lümf, Lümfisõlm, Lümfisooned, Maolised, Metabolism, Munemine, Nastik, Neerupealis, Paljunemine, Puhkeseisund, Sapipõis, Söögitoru, Süda, Selgroogsed, ..., Sisenõrenäärmed, Tüümus, Veresoon. Laienda indeks (3 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Kilpnääre · Ajuripats ja Maolised ·
Alumine kilpnäärmearter
Alumine kilpnäärmearter ehk kaudaalne kilpnäärmearter (ladina keeles arteria thyroidea inferior; a. thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.
Alumine kilpnäärmearter ja Kilpnääre · Alumine kilpnäärmearter ja Maolised ·
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Aort ja Kilpnääre · Aort ja Maolised ·
Ülemine kilpnäärmearter
Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter (ladina keeles a. thyroidea superior;arteria thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.
Ülemine kilpnäärmearter ja Kilpnääre · Ülemine kilpnäärmearter ja Maolised ·
Ülemine kilpnäärmeveen
Ülemine kilpnäärmeveen ehk kraniaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea superior;vena thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.
Ülemine kilpnäärmeveen ja Kilpnääre · Ülemine kilpnäärmeveen ja Maolised ·
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Embrüo ja Kilpnääre · Embrüo ja Maolised ·
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Harilik rästik ja Kilpnääre · Harilik rästik ja Maolised ·
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Hüpotalamus ja Kilpnääre · Hüpotalamus ja Maolised ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Kilpnääre · Hingetoru ja Maolised ·
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Kael ja Kilpnääre · Kael ja Maolised ·
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Kõhukilbised ja Kilpnääre · Kõhukilbised ja Maolised ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Kõhunääre ja Kilpnääre · Kõhunääre ja Maolised ·
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Kõri ja Kilpnääre · Kõri ja Maolised ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Kilpnääre · Kesknärvisüsteem ja Maolised ·
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Kestumine ja Kilpnääre · Kestumine ja Maolised ·
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Kilpnääre ja Kilpnäärmehormoonid · Kilpnäärmehormoonid ja Maolised ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Kilpnääre ja Lümf · Lümf ja Maolised ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Kilpnääre ja Lümfisõlm · Lümfisõlm ja Maolised ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Kilpnääre ja Lümfisooned · Lümfisooned ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Kilpnääre ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Kilpnääre ja Metabolism · Maolised ja Metabolism ·
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Kilpnääre ja Munemine · Maolised ja Munemine ·
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Kilpnääre ja Nastik · Maolised ja Nastik ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Kilpnääre ja Neerupealis · Maolised ja Neerupealis ·
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Kilpnääre ja Paljunemine · Maolised ja Paljunemine ·
Puhkeseisund
Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.
Kilpnääre ja Puhkeseisund · Maolised ja Puhkeseisund ·
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Kilpnääre ja Sapipõis · Maolised ja Sapipõis ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Kilpnääre ja Söögitoru · Maolised ja Söögitoru ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Kilpnääre ja Süda · Maolised ja Süda ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kilpnääre ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Kilpnääre ja Sisenõrenäärmed · Maolised ja Sisenõrenäärmed ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Kilpnääre ja Tüümus · Maolised ja Tüümus ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kilpnääre ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Kilpnääre ja Maolised
Võrdlus Kilpnääre ja Maolised
Kilpnääre on 63 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 4.56% = 33 / (63 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kilpnääre ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: