Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kivim ja Maa
Kivim ja Maa on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Basalt, Gabro, Gneiss, Graniit, Maakoor, Mineraal, Moondekivim, Pealiskord, Settekivim, Tardkivim, Temperatuur, Tihedus, Vahevöö.
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Basalt ja Kivim · Basalt ja Maa ·
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Gabro ja Kivim · Gabro ja Maa ·
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Gneiss ja Kivim · Gneiss ja Maa ·
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit ja Kivim · Graniit ja Maa ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Kivim ja Maakoor · Maa ja Maakoor ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Kivim ja Mineraal · Maa ja Mineraal ·
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Kivim ja Moondekivim · Maa ja Moondekivim ·
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Kivim ja Pealiskord · Maa ja Pealiskord ·
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Kivim ja Settekivim · Maa ja Settekivim ·
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Kivim ja Tardkivim · Maa ja Tardkivim ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Kivim ja Temperatuur · Maa ja Temperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Kivim ja Tihedus · Maa ja Tihedus ·
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kivim ja Maa ühist
- Millised on sarnasused Kivim ja Maa
Võrdlus Kivim ja Maa
Kivim on 67 suhted, samas Maa 178. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 5.31% = 13 / (67 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kivim ja Maa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
