Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk

Kivirikulaadsed vs. Tähk-vesikuusk

Kivirikulaadsed (Saxifragales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Tähk-vesikuusk (ka tähkjas vesikuusk ja päine vesikuusk; Myriophyllum spicatum) on veesisene taim, kes kasvab seisvas või aeglasevoolulises vees.

Sarnasusi Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk

Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Taimed, Vesikuuselised.

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Kaheidulehelised ja Kivirikulaadsed · Kaheidulehelised ja Tähk-vesikuusk · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Katteseemnetaimed ja Kivirikulaadsed · Katteseemnetaimed ja Tähk-vesikuusk · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Kivirikulaadsed ja Taimed · Tähk-vesikuusk ja Taimed · Näe rohkem »

Vesikuuselised

Vesikuuselised (Haloragaceae ehk Haloragidaceae) on kivirikulaadsete seltsi kuuluv veetaimede sugukond.

Kivirikulaadsed ja Vesikuuselised · Tähk-vesikuusk ja Vesikuuselised · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk ühist
Millised on sarnasused Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk

Võrdlus Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk

Kivirikulaadsed on 13 suhted, samas Tähk-vesikuusk 10. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 17.39% = 4 / (13 + 10).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kivirikulaadsed ja Tähk-vesikuusk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika