Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Klaipėda ja Leedu
Klaipėda ja Leedu on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Baltimaad, Esimene maailmasõda, Klaipėda, Klaipėda maakond, Läänemeri, Leedu keel, Leedu NSV, Leedu suurvürst, Leedulased, Liivimaa ordu, Mindaugas, Nemunas, Okupatsioon, Personaalunioon, Poola, Poola jagamised, Poolakad, Puit, Punaarmee, Rootsi, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksamaa ultimaatum Leedule, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Valgevenelased, Väike-Leedu, Venelased, ..., Venemaa Keisririik, Vilniuse–Klaipėda maantee, 18. sajand. Laienda indeks (3 rohkem) »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Klaipėda ja Žemaitija · Leedu ja Žemaitija ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Klaipėda · Baltimaad ja Leedu ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Klaipėda · Esimene maailmasõda ja Leedu ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Klaipėda · Klaipėda ja Leedu ·
Klaipėda maakond
Klaipėda maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Klaipėda ja Klaipėda maakond · Klaipėda maakond ja Leedu ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Klaipėda ja Läänemeri · Läänemeri ja Leedu ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Klaipėda ja Leedu keel · Leedu ja Leedu keel ·
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Klaipėda ja Leedu NSV · Leedu ja Leedu NSV ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Klaipėda ja Leedu suurvürst · Leedu ja Leedu suurvürst ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Klaipėda ja Leedulased · Leedu ja Leedulased ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Klaipėda ja Liivimaa ordu · Leedu ja Liivimaa ordu ·
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Klaipėda ja Mindaugas · Leedu ja Mindaugas ·
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Klaipėda ja Nemunas · Leedu ja Nemunas ·
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Klaipėda ja Okupatsioon · Leedu ja Okupatsioon ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Klaipėda ja Personaalunioon · Leedu ja Personaalunioon ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Klaipėda ja Poola · Leedu ja Poola ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Klaipėda ja Poola jagamised · Leedu ja Poola jagamised ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Klaipėda ja Poolakad · Leedu ja Poolakad ·
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Klaipėda ja Puit · Leedu ja Puit ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Klaipėda ja Punaarmee · Leedu ja Punaarmee ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Klaipėda ja Rootsi · Leedu ja Rootsi ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Klaipėda ja Saksa keel · Leedu ja Saksa keel ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Klaipėda ja Saksa keisririik · Leedu ja Saksa keisririik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Klaipėda ja Saksa ordu · Leedu ja Saksa ordu ·
Saksamaa ultimaatum Leedule
Ida-Preisimaa pärast ultimaatumi vastuvõtmist. Klaipeda piirkond on märgitud sinisega Saksamaa ultimaatum Leedule oli 20. märtsil 1939.
Klaipėda ja Saksamaa ultimaatum Leedule · Leedu ja Saksamaa ultimaatum Leedule ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Klaipėda ja Teine maailmasõda · Leedu ja Teine maailmasõda ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Klaipėda ja Ukrainlased · Leedu ja Ukrainlased ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Klaipėda ja Valgevenelased · Leedu ja Valgevenelased ·
Väike-Leedu
Laiemalt nimetatakse Väike-Leeduks (leedu keeles Mažoji Lietuva) leedukeelseid alasid endise Ida-Preisimaa alal.
Klaipėda ja Väike-Leedu · Leedu ja Väike-Leedu ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Klaipėda ja Venelased · Leedu ja Venelased ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Klaipėda ja Venemaa Keisririik · Leedu ja Venemaa Keisririik ·
Vilniuse–Klaipėda maantee
Maantee Kaunase lähedal thumb Vilniuse–Klaipėda maantee on maantee, mis ühendab Leedu pealinna Vilniust Leedu suuruselt kolmanda linna Klaipėdaga läbi suuruselt teise linna Kaunase.
Klaipėda ja Vilniuse–Klaipėda maantee · Leedu ja Vilniuse–Klaipėda maantee ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Klaipėda ja Leedu ühist
- Millised on sarnasused Klaipėda ja Leedu
Võrdlus Klaipėda ja Leedu
Klaipėda on 170 suhted, samas Leedu 275. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 7.42% = 33 / (170 + 275).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Klaipėda ja Leedu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
