Sarnasusi Kloonimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Kloonimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Biokeemia, DNA, Elektroporatsioon, Ensüüm, Geen, Kasvuhormoon, Kromosoom, Ligeerimine, Munarakk, Promootor, Rakk, Rakutuum, Restriktaasid, RNA, Telomeer, Valgud.
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Biokeemia ja Kloonimine · Biokeemia ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Kloonimine · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Elektroporatsioon
Elektroporatsioon on elektrijuhtivuse tõus raku plasmamembraanis, mille on tinginud väline elektriväli.
Elektroporatsioon ja Kloonimine · Elektroporatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Kloonimine · Ensüüm ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Kloonimine · Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Kasvuhormoon ja Kloonimine · Kasvuhormoon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Kloonimine ja Kromosoom · Kromosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Ligeerimine
Ligeerimine on protsess, mille käigus kaks nukleiinhappejääki liituvad ensüümi kaasabiga.
Kloonimine ja Ligeerimine · Ligeerimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Kloonimine ja Munarakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Munarakk ·
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Kloonimine ja Promootor · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Promootor ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Kloonimine ja Rakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Kloonimine ja Rakutuum · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakutuum ·
Restriktaasid
Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-ahelat kindlate nukleotiidsete järjestuste juurest.
Kloonimine ja Restriktaasid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Restriktaasid ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Kloonimine ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
Telomeer
Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.
Kloonimine ja Telomeer · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Telomeer ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Kloonimine ja Valgud · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kloonimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Kloonimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Kloonimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Kloonimine on 68 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.75% = 16 / (68 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kloonimine ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: