Sarnasusi Kloor ja Väärisgaasid
Kloor ja Väärisgaasid on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommass, Aatomnumber, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Gaas, Isotoop, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Lämmastik, Lõhn, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Sulamistemperatuur.
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Kloor · Aatommass ja Väärisgaasid ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Kloor · Aatomnumber ja Väärisgaasid ·
Elektronafiinsus
Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.
Elektronafiinsus ja Kloor · Elektronafiinsus ja Väärisgaasid ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Kloor · Elektronegatiivsus ja Väärisgaasid ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Kloor · Gaas ja Väärisgaasid ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Kloor · Isotoop ja Väärisgaasid ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kloor · Keemiline element ja Väärisgaasid ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kloor · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Kloor · Keemistemperatuur ja Väärisgaasid ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Kloor ja Lämmastik · Lämmastik ja Väärisgaasid ·
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Kloor ja Lõhn · Lõhn ja Väärisgaasid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kloor ja Molekul · Molekul ja Väärisgaasid ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Kloor ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Väärisgaasid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Kloor ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Väärisgaasid ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kloor ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väärisgaasid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kloor ja Väärisgaasid ühist
- Millised on sarnasused Kloor ja Väärisgaasid
Võrdlus Kloor ja Väärisgaasid
Kloor on 61 suhted, samas Väärisgaasid 134. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.69% = 15 / (61 + 134).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kloor ja Väärisgaasid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: