Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Knivskjellodden ja Norra

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Knivskjellodden ja Norra

Knivskjellodden vs. Norra

Asendikaart Nordkapilt Vaade Nordkapilt Vaade Nordkapilt Knivskjellodden ehk Knivskjelodden on Barentsi mere äärne poolsaar Norras Troms og Finnmargi maakonnas Magerøya saarel Nordkapi vallas Nordkapist lääneloodes (4,5 km loodes). Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Sarnasusi Knivskjellodden ja Norra

Knivskjellodden ja Norra on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Barentsi meri, Euroopa, Magerøya, Nordkinn, Pysen, Rossøya, Skäär, Troms og Finnmargi maakond.

Barentsi meri

Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.

Barentsi meri ja Knivskjellodden · Barentsi meri ja Norra · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Euroopa ja Knivskjellodden · Euroopa ja Norra · Näe rohkem »

Magerøya

Magerøya saare asukoht Magerøya (põhjasaami keeles Máhkarávju) on saar Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkapi vallas.

Knivskjellodden ja Magerøya · Magerøya ja Norra · Näe rohkem »

Nordkinn

thumb Kinnarodden Nordkinn ehk Kinnarodden on neem Norras Troms og Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki valla piiril (või Lebesby vallas) Nordkinni poolsaarel Barentsi mere ääres.

Knivskjellodden ja Nordkinn · Nordkinn ja Norra · Näe rohkem »

Pysen

Pysen on skäär Norras Skagerrakis Agderi maakonnas Lindesnesi vallas Hellefjordenis Skjernøy saare lähedal umbes 12 km Mandalist kagus ja umbes 8 km Oddenist kagus.

Knivskjellodden ja Pysen · Norra ja Pysen · Näe rohkem »

Rossøya

Asend Sjuøyane saarestikus Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar.

Knivskjellodden ja Rossøya · Norra ja Rossøya · Näe rohkem »

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Knivskjellodden ja Skäär · Norra ja Skäär · Näe rohkem »

Troms og Finnmargi maakond

Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.

Knivskjellodden ja Troms og Finnmargi maakond · Norra ja Troms og Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Knivskjellodden ja Norra

Knivskjellodden on 16 suhted, samas Norra 508. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 1.53% = 8 / (16 + 508).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Knivskjellodden ja Norra. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »