Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda

Koadjuutorivaenus vs. Liivi sõda

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Sarnasusi Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda

Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Gotthard Kettler, Ivan Julm, Johann Renner, Leedu suurvürst, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa hertsog, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskop, Salomon Henning, Tallinn, Tartu, Tartu maks, Vana-Liivimaa, Vene-Liivi sõda, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus · Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Gotthard Kettler ja Koadjuutorivaenus · Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Ivan Julm ja Koadjuutorivaenus · Ivan Julm ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Johann Renner ja Koadjuutorivaenus · Johann Renner ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Koadjuutorivaenus ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Koadjuutorivaenus ja Liivimaa maapäev · Liivi sõda ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Koadjuutorivaenus ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Koadjuutorivaenus ja Poola kuningas · Liivi sõda ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Posvoli leping

Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.

Koadjuutorivaenus ja Posvoli leping · Liivi sõda ja Posvoli leping · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Koadjuutorivaenus ja Preisimaa hertsog · Liivi sõda ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Koadjuutorivaenus ja Riia · Liivi sõda ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Koadjuutorivaenus ja Riia peapiiskop · Liivi sõda ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Koadjuutorivaenus ja Riia peapiiskopkond · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Koadjuutorivaenus ja Saare-Lääne piiskop · Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Salomon Henning

Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.

Koadjuutorivaenus ja Salomon Henning · Liivi sõda ja Salomon Henning · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Koadjuutorivaenus ja Tallinn · Liivi sõda ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Koadjuutorivaenus ja Tartu · Liivi sõda ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Koadjuutorivaenus ja Tartu maks · Liivi sõda ja Tartu maks · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Koadjuutorivaenus ja Vana-Liivimaa · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Koadjuutorivaenus ja Vene-Liivi sõda · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Wilhelm von Fürstenberg

Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.

Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Fürstenberg · Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern · Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Koadjuutorivaenus ja Zygmunt II August · Liivi sõda ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda

Koadjuutorivaenus on 71 suhted, samas Liivi sõda 239. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.42% = 23 / (71 + 239).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »