Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 12 ühist asja (Unioonpeedia): DNA, Geen, Geeniekspressioon, In situ hübridisatsioon, Informatsiooni-RNA, Inimese genoom, Külmutatud koekiip, Rakk, Rakukultuur, Ribosoom, RNA, Valgud.
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Koekiip · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Koekiip · Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Geeniekspressioon ja Koekiip · Geeniekspressioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
In situ hübridisatsioon
RNA ''in situ'' hübridisatsioon vaadatuna fluorestsents- ja valgusmikroskoobi all RNA rakkudes, kui kasutatakse FISH meetodit ''In situ'' hübridisatsioon ''Drosophila'' embrüote arengustaadiumites, kus vaadeldakse RNA geeni ''hunchback'' In situ hübridisatsiooni (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge.
In situ hübridisatsioon ja Koekiip · In situ hübridisatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Informatsiooni-RNA ja Koekiip · Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Inimese genoom ja Koekiip · Inimese genoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Külmutatud koekiip
Külmutatud koekiip Külmutatud koekiip (inglise keeles frozen tissue array) koosneb OCT-sse (Optimal Cutting Temperature compound) korrapäraselt sisestatud silindrilistest koeproovidest, mis on võetud värskelt külmutatud koetükist.
Külmutatud koekiip ja Koekiip · Külmutatud koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Koekiip ja Rakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk ·
Rakukultuur
Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.
Koekiip ja Rakukultuur · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakukultuur ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Koekiip ja Ribosoom · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Koekiip ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Koekiip ja Valgud · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Koekiip on 22 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 2.24% = 12 / (22 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Koekiip ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
