Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Koknese vürstiriik ja Väina liivlased
Koknese vürstiriik ja Väina liivlased on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Aizkraukle muinaslinnus, Albert (Riia piiskop), Daniel (Lielvārde foogt), Daugava, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Jersika vürstiriik, Latgalid, Lielvārde, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Polotski vürstiriik, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Seelid, Valter Lang, Venelased.
Aizkraukle muinaslinnus
Aizkraukle linnamägi 1920. aastatel Aizkraukle muinaslinnus oli Daugava jõe kaldal tänapäeva Lätis Skrīveri vallas asunud linnus.
Aizkraukle muinaslinnus ja Koknese vürstiriik · Aizkraukle muinaslinnus ja Väina liivlased ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Koknese vürstiriik · Albert (Riia piiskop) ja Väina liivlased ·
Daniel (Lielvārde foogt)
Daniel oli esimene Lielvārde foogt.
Daniel (Lielvārde foogt) ja Koknese vürstiriik · Daniel (Lielvārde foogt) ja Väina liivlased ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Koknese vürstiriik · Daugava ja Väina liivlased ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Koknese vürstiriik · Enn Tarvel ja Väina liivlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Koknese vürstiriik · Henriku Liivimaa kroonika ja Väina liivlased ·
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Jersika vürstiriik ja Koknese vürstiriik · Jersika vürstiriik ja Väina liivlased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Koknese vürstiriik ja Latgalid · Latgalid ja Väina liivlased ·
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Koknese vürstiriik ja Lielvārde · Lielvārde ja Väina liivlased ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Koknese vürstiriik ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Väina liivlased ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Koknese vürstiriik ja Liivlased · Liivlased ja Väina liivlased ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Koknese vürstiriik ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Väina liivlased ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Koknese vürstiriik ja Polotski vürstiriik · Polotski vürstiriik ja Väina liivlased ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Koknese vürstiriik ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Väina liivlased ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Koknese vürstiriik ja Riia · Riia ja Väina liivlased ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Koknese vürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Väina liivlased ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Koknese vürstiriik ja Seelid · Seelid ja Väina liivlased ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Koknese vürstiriik ja Valter Lang · Väina liivlased ja Valter Lang ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Koknese vürstiriik ja Venelased · Väina liivlased ja Venelased ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Koknese vürstiriik ja Väina liivlased ühist
- Millised on sarnasused Koknese vürstiriik ja Väina liivlased
Võrdlus Koknese vürstiriik ja Väina liivlased
Koknese vürstiriik on 40 suhted, samas Väina liivlased 62. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 18.63% = 19 / (40 + 62).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Koknese vürstiriik ja Väina liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
