Sisukord
132 suhted: Adige jõgi, Aleksander I, Amiens'i rahu, Ancien régime, Ansbach, Atlandi ookean, Augsburg, Austerlitzi lahing, Austria keisririik, Šotimaa, Badeni suurhertsogiriik, Baieri, Baieri kuningriik, Baieri kuurvürstkond, Bataavia Vabariik, Bologna, Boulogne-sur-Mer, Bourbonid, Brest (Prantsusmaa), Bretagne, Brno, Calabria, Campo Formio rahu, Cartagena (Hispaania), Cádiz, Dürensteini lahing, Diviis, Donauwörth, Doonau, Etruria kuningriik, Ferdinand Karl Joseph, Ferrol, Flotill, Franz II, Fregatt, Friedrich von Buxhoeveden, Gaeta, Gibraltar, Gibraltari väin, Habsburgid, Hannover, Horatio Nelson, Husaar, Iirimaa, Ill (Austria), Inglismaa, Ingolstadt, Itaalia, Itaalia kuningriik (Napoleoni), Joachim Murat, ... Laienda indeks (82 rohkem) »
- Kolmas koalitsioonisõda
- Napoleoni sõjad
Adige jõgi
Adige jõgi Veronas Alt-Grauni kellatorn Resia järves vasakul Adige (saksa Etsch, ladiini Adiç, ladina Athesis) on jõgi Itaalias, Lõuna-Tirooli tähtsaim jõgi.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Adige jõgi
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Aleksander I
Amiens'i rahu
"Amiens'i rahu", Jules-Claude Ziegleri maal (1853) Amiens'i rahu oli 25. märtsil 1802 Prantsusmaal Amiens'i linnas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud rahuleping, mida on peetud Napoleon Bonaparte'i poliitika esimeseks suuremaks kõrghetkeks.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Amiens'i rahu
Ancien régime
Kuningas Louis XIV, kelle valitsemise ajal ''ancien régime'' saavutas Prantsusmaal absolutismi valitsemisvormi Ancien régime (prantsuse keelest 'vana kord') oli Prantsusmaal eksisteerinud poliitiline ja sotsiaalmajanduslik kord umbes 16.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ancien régime
Ansbach
Ansbach on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal; Kesk-Frangimaa halduskeskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ansbach
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Atlandi ookean
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Augsburg
Austerlitzi lahing
Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Austerlitzi lahing
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Austria keisririik
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Šotimaa
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Badeni suurhertsogiriik
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Baieri
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Baieri kuningriik
Baieri kuurvürstkond
Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Baieri kuurvürstkond
Bataavia Vabariik
Bataavia Vabariik (hollandi keeles Bataafse Republiek) oli Prantsuse 1. Vabariigi vasallriik praegusaegse Madalmaade Kuningriigi aladel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Bataavia Vabariik
Bologna
Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Bologna
Boulogne-sur-Mer
Üldvaade Brecquerecque'i kvartalist:moodne tuletorn, keskaegne kellatorn ja La Manche Boulogne-sur-Mer (pikardi: Boulonne-su-Mér; hollandi: Bonen; ladina: Gesoriacum või Bononia), sageli lihtsalt Boulogne, on rannikulinn Põhja-Prantsusmaal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Boulogne-sur-Mer
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Bourbonid
Brest (Prantsusmaa)
Brest on sadamalinn Prantsusmaal Bretagne'i piirkonnas, Finistère'i departemangu keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Brest (Prantsusmaa)
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Bretagne
Brno
Brno (hääldus; saksa Brünn) on linn Tšehhis, Lõuna-Morava maakonna keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Brno
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Calabria
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Campo Formio rahu
Cartagena (Hispaania)
Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Cartagena (Hispaania)
Cádiz
Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Cádiz
Dürensteini lahing
Dürensteini lahing oli kokkupõrge 11. novembril 1805 Napoleoni sõdade Kolmanda koalitsiooni sõja ajal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Dürensteini lahing
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Diviis
Donauwörth
Donauwörth on linn Saksamaal Baieri liidumaal Donau-Riesi kreisis, Doonau jõe lähedal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Donauwörth
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Doonau
Etruria kuningriik
Etruria kuningriik oli 1801–1807 Itaalias eksisteerinud Prantsusmaa vasallkuningriik, mis moodustati prantslaste poolt Toscana suurhertsogiriigi asemele.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Etruria kuningriik
Ferdinand Karl Joseph
Ertshertsog Ferdinand Karl Joseph (1841) Ferdinand Karl Joseph (25. aprill 1781, Milano – 5. november 1850, Altmünster) oli Este dünastiast pärinev Austria feldmarssal, ertshertsog ning hilisem Galiitsia, Ungari ja Transilvaania kuberner.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ferdinand Karl Joseph
Ferrol
Ferrol on linn Loode-Hispaanias Galicia autonoomses piirkonnas A Coruña provintsis.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ferrol
Flotill
Flotill (hispaania sõnast flotilla, 'väike laevastik') on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Flotill
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Franz II
Fregatt
La Fayette-klassi fregatt Oliver Hazard Perry klassi fregatt Venemaa fregatt (suur allveetõrjelaev) 2002. a Prantsuse 17. sajandi fregatt Fregatt (hollandi k fregat) on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud teiste sõjalaevade või tsiviillaevade julgestamiseks ja kaitseks ning iseseisvaks patrullteenistuseks avamerel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Fregatt
Friedrich von Buxhoeveden
Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Friedrich von Buxhoeveden
Gaeta
Gaeta on linn Itaalia keskosas Lazio maakonnas Latina provintsis, Roomast 120 km kaugusel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Gaeta
Gibraltar
Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Gibraltar
Gibraltari väin
Gibraltari väin vaadatuna lähikosmosest Gibraltari väin on väin, mis ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga ja eraldab Aafrikat Euroopast.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Gibraltari väin
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Habsburgid
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Hannover
Horatio Nelson
Horatio Nelson, esimene Nelsoni vikont ja Bronté hertsog (29. september 1758 Burnham Thorpe, Norfolk – 21. oktoober 1805) oli Briti mereväeohvitser, viitseadmiral.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Horatio Nelson
Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Husaar
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Iirimaa
Ill (Austria)
thumb Ill (ILL) on jõgi Lääne-Euroopas Austria lääneosas, Reini parempoolne lisajõgi.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ill (Austria)
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Inglismaa
Ingolstadt
Ingolstadt on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ingolstadt
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Itaalia
Itaalia kuningriik (Napoleoni)
Itaalia kuningriik (itaalia Regno d'Italia; prantsuse Royaume d'Italie) oli täielikult revolutsioonilise Prantsusmaa mõjualune Napoleon I poolt Põhja-Itaalias asutatud nimeliselt suveräänne riik, mis lõppes viimase kaotuse ja langusega.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Itaalia kuningriik (Napoleoni)
Joachim Murat
Joachim Murat (25. märts 1767 – 13. oktoober 1815) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal), Bergi suurhertsog aastail 1806–1808 ja Napoli kuningas aastail 1808–1815.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Joachim Murat
Johann (ertshertsog)
Johann Babtist Joseph Fabian Sebastian (20. jaanuar 1782, Firenze–11. mai 1859, Graz) oli Austria ertshertsog ja feldmarssal, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Johann (ertshertsog)
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Kahur
Karl (Tescheni hertsog)
Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius (5. september 1771– 30. aprill 1847) oli Tescheni hertsog, Austria generalissimus, feldmarssal, väejuhataja, sõjateoreetik, armee reformaator, Teutooni ordu kõrgmeister ja sõjaminister, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ning Napoleoni sõdades.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Karl (Tescheni hertsog)
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Karl XIV Johan
Kürassiir
Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Kürassiir
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Kesk-Euroopa
Koalitsioonisõjad
Leipzigi lahingus Koalitsioonisõdadeks (prantsuse keeles Guerres de Coalitions, saksa keeles Koalitionskriege, hollandi keeles Coalitieoorlogen) nimetatakse seitset sõda Euroopa suurvõimudest koosnenud sõjaliste koalitsioonide ja 1799.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Koalitsioonisõjad
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Kolmanda koalitsiooni sõda
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Kompanii
Konstantin Pavlovitš
Suurvürst Konstantin Pavlovitš Suurvürst Konstantin Pavlovitš (vene keeles Константин Павлович; 8. mai (vkj 27. aprill) 1779 Tsarskoje Selo – 27. juuni (vkj 15. juuni) 1831 Viciebsk) oli vene tsesareevitš, Poola kuningriigi asevalitseja (1815–1830), kindraladjutant (1819), keiser Paul I teine poeg, keda loeti pärast Aleksandr Pavlovitši kroonimist (1801) Vene troonipärijaks.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Konstantin Pavlovitš
Konsulaat (Prantsusmaa)
Konsulaat oli Prantsusmaad valitsev organ Direktooriumi kukutanud 18. brümääri riigipöördest (1799) kuni keisririigi kehtestamiseni 1804.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Konsulaat (Prantsusmaa)
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Korpus (sõjandus)
Krems an der Donau
Krems an der Donau on linn Austrias Alam-Austria liidumaal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Krems an der Donau
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja La Manche
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Lääne-India
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Läänemeri
Lipp
Põhjamaade lipud Lipp on riikide, rahvaste, organisatsioonide, territoriaalsete üksuste vms sümbol.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Lipp
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Lombardia raudkroon
Louis-Alexandre Berthier
Louis-Alexandre Berthier Louis-Alexandre Berthier (20. november 1753 Versailles – 1. juuni 1815 Bamberg, Baieri kuningriik) oli Prantsusmaa riigitegelane (sõjaminister, 1799–1807) ja sõjaväelane (keisririigi marssal, 1804), Wagrami vürst (1809), Prantsuse revolutsioonisõdadest ja Napoleoni sõdadest osavõtja.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Louis-Alexandre Berthier
Madrid
Madrid (varasem eestikeelne nimekuju Madriid) on Hispaania pealinn, Madridi autonoomse piirkonna ja Madridi provintsi keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Madrid
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Main
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Malta
Mannheim
Mannheimi veetorn Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Mannheim
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Mantova
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja München
Memmingen
Memmingen on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Memmingen
Michael von Kienmayer
Michael von Kienmayer Michael von Kienmayer (17. jaanuar 1756 – 28. oktoober 1828) oli Austria väejuht, vabahärra ja ratsaväekindral.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Michael von Kienmayer
Michel Ney
Michel Ney Michel Ney (prantsuse hääldus: , tuntud kui marssal Ney; 10. jaanuar 1769 – 7. detsember 1815) oli Prantsusmaa sõjaväelane ja sõjaline juht Prantsusmaa revolutsiooni sõdade ja Napoleoni sõdade ajal, Elchingeni hertsog (1808) ja Moskva vürst (1813).
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Michel Ney
Mihhail Kutuzov
Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Mihhail Kutuzov
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Milano
Musket
fregati Grand Turk pardal Musket on eestlaetav pikk sileraudne tulirelv, mida kasutasid peamiselt jalaväelased.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Musket
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Napoleoni sõjad
Napoli
Napoli (.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Napoli
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Napoli kuningriik
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Neljanda koalitsiooni sõda
Neresheim
Neresheimi kloostrile Neresheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ostalbkreisis, Neresheimi valla keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Neresheim
Olomouc
Olomouc (saksa Olmütz) on linn Tšehhis, Olomouci maakonna keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Olomouc
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Osmanite riik
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Pataljon
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Portugal
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsusmaa
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsusmaa Esimene Vabariik
Prantsusmaa monarhide loend
Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsusmaa monarhide loend
Prantsusmaa tütarvabariik
Oma Euroopa naaberosade hõivamise kestel Prantsuse revolutsioonisõdade ajal asutas Prantsusmaa nendel territooriumidel vabariiklikud režiimid.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Prantsusmaa tütarvabariik
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Preisi kuningriik
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Pressburgi rahu
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Ratsavägi
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Rügement
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Rein
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Reini Liit
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Rootsi
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Rootsi Pommeri
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Saksamaa
Sankt Pölten
Sankt Pölten (keskbaieri: St. Pödn), enamasti lühendatud ametlikuks nimeks St.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Sankt Pölten
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Schwarzwald
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Sitsiilia
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Strasbourg
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Suurbritannia
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Suurtükivägi
Teise koalitsiooni sõda
Strateegiline ülevaade operatsioonidest Euroopas ja Vahemerel aastatel 1798–1799 Teise koalitsiooni sõda (1798–1802) oli teine sõda revolutsioonilise Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Teise koalitsiooni sõda
Titisee-Neustadt
Titisee-Neustadt on linn Lõuna-Saksamaal Baden-Württembergis Schwarzwaldis.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Titisee-Neustadt
Toulon
Toulon on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere kaldal Prantsuse Rivieras Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Vari departemangus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Toulon
Trafalgari lahing
Trafalgari lahing oli 21. oktoobril 1805 toimunud merelahing Suurbritannia mereväe ning Prantsusmaa ja Hispaania ühislaevastiku vahel.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Trafalgari lahing
Tragun
Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Tragun
Utrecht
Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Utrecht
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Vahemeri
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Vaherahu
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Veneetsia
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Venemaa Keisririik
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Viin
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Wales
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Württembergi kuningriik
Württembergi kuurvürstkond
Lipp Vapp Württembergi kuurvürstkond Württembergi kuurvürstkond (saksa keeles Kurfürstentum Württemberg) oli aastatel 1803−1806 eksisteerinud riik Saksa-Rooma keisririigi koosseisus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Württembergi kuurvürstkond
Wertingen
Wertingen on linn Saksamaal Baieri liidumaal Švaabimaa ringkonnas Dillingeni kreisis, Wertingeni valla keskus.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja Wertingen
William Pitt noorem
William Pitt noorem William Pitt noorem (28. mai 1759 – 23. jaanuar 1806) oli Tooride Parteisse kuulunud prominentne Briti 18.
Vaata Kolmanda koalitsiooni sõda ja William Pitt noorem
Vaata ka
Kolmas koalitsioonisõda
- Austerlitzi lahing
- Dürensteini lahing
- Kolmanda koalitsiooni sõda
- Pressburgi rahu
- Trafalgari lahing
Napoleoni sõjad
- Kolmanda koalitsiooni sõda
- Kontinentaalblokaad
- Kuuenda koalitsiooni sõda
- Napoleoni sõjad
- Neljanda koalitsiooni sõda
- Rootsi-Norra sõda
- Sada päeva
- Sitsiilia kuningriik
- Teise koalitsiooni sõda
- Vene-Pärsia sõda (1804–1813)
- Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
- Vene-Türgi sõda (1806–1812)
- Viienda koalitsiooni sõda
Tuntud ka kui Kolmas koalitsioon.