Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kompleksühend ja Supramolekulaarkeemia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kompleksühend ja Supramolekulaarkeemia

Kompleksühend vs. Supramolekulaarkeemia

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu. Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.

Sarnasusi Kompleksühend ja Supramolekulaarkeemia

Kompleksühend ja Supramolekulaarkeemia on 3 ühist asja (Unioonpeedia): Kovalentne side, Metallid, Molekul.

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Kompleksühend ja Kovalentne side · Kovalentne side ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Kompleksühend ja Metallid · Metallid ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Kompleksühend ja Molekul · Molekul ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kompleksühend ja Supramolekulaarkeemia

Kompleksühend on 26 suhted, samas Supramolekulaarkeemia 14. Kuna neil ühist 3, Jaccard indeks on 7.50% = 3 / (26 + 14).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kompleksühend ja Supramolekulaarkeemia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »