Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Konklaav ja Paavst
Konklaav ja Paavst on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Altar, Avignon, Benedictus XVI, Bulla, Clemens II, Clemens V, Coelestinus III, Ekskommunikatsioon, Franciscus, Gregorius X, Gregorius XIII, Hadrianus VI, Innocentius III, Investituuritüli, Itaalia, Johannes Paulus II, Johannes XXI, Kardinal, Ketserlus, Ladina keel, Martinus V, Missa, Ordinatsioon, Pallium, Paulus VI, Peetrus, Piiskop, Piiskopkond, Prantsusmaa, Rooma, ..., Saksa-Rooma keiser, Sixtuse kabel, Urbanus VI, Vastupaavst, Vatikan, 1. september, 11. sajand. Laienda indeks (7 rohkem) »
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Altar ja Konklaav · Altar ja Paavst ·
Avignon
Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.
Avignon ja Konklaav · Avignon ja Paavst ·
Benedictus XVI
Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.
Benedictus XVI ja Konklaav · Benedictus XVI ja Paavst ·
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Bulla ja Konklaav · Bulla ja Paavst ·
Clemens II
Clemens II (Suidger Morslebenist, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) oli paavst aastatel 1046–1047.
Clemens II ja Konklaav · Clemens II ja Paavst ·
Clemens V
Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.
Clemens V ja Konklaav · Clemens V ja Paavst ·
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Coelestinus III ja Konklaav · Coelestinus III ja Paavst ·
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Ekskommunikatsioon ja Konklaav · Ekskommunikatsioon ja Paavst ·
Franciscus
Franciscus visiidil Eestis (2018) Franciscus (ilmaliku nimega Jorge Mario Bergoglio; hispaania hääldus; sündinud 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Argentinas) on praegune ehk 266. paavst ning Vatikani riigipea.
Franciscus ja Konklaav · Franciscus ja Paavst ·
Gregorius X
Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.
Gregorius X ja Konklaav · Gregorius X ja Paavst ·
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Gregorius XIII ja Konklaav · Gregorius XIII ja Paavst ·
Hadrianus VI
Hadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523.
Hadrianus VI ja Konklaav · Hadrianus VI ja Paavst ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Konklaav · Innocentius III ja Paavst ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Konklaav · Investituuritüli ja Paavst ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Konklaav · Itaalia ja Paavst ·
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Johannes Paulus II ja Konklaav · Johannes Paulus II ja Paavst ·
Johannes XXI
Johannes XXI, ladina päraselt Ioannes XXI (Pedro Julião, ka Petrus Hispanus, Pedro Hispano, Pietro Ispano, Pietro di Giuliano, Pietro Iuliani, Petrus Juliani või Pedro Hispano Portucalense; 1205 või 1220? – 20. mai 1277) oli paavst 1276–1277.
Johannes XXI ja Konklaav · Johannes XXI ja Paavst ·
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Kardinal ja Konklaav · Kardinal ja Paavst ·
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Ketserlus ja Konklaav · Ketserlus ja Paavst ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Konklaav ja Ladina keel · Ladina keel ja Paavst ·
Martinus V
Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.
Konklaav ja Martinus V · Martinus V ja Paavst ·
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Konklaav ja Missa · Missa ja Paavst ·
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Konklaav ja Ordinatsioon · Ordinatsioon ja Paavst ·
Pallium
Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.
Konklaav ja Pallium · Paavst ja Pallium ·
Paulus VI
Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.
Konklaav ja Paulus VI · Paavst ja Paulus VI ·
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Konklaav ja Peetrus · Paavst ja Peetrus ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Konklaav ja Piiskop · Paavst ja Piiskop ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Konklaav ja Piiskopkond · Paavst ja Piiskopkond ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Konklaav ja Prantsusmaa · Paavst ja Prantsusmaa ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Konklaav ja Rooma · Paavst ja Rooma ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Konklaav ja Saksa-Rooma keiser · Paavst ja Saksa-Rooma keiser ·
Sixtuse kabel
Sixtuse kabeli interjöör 314x314px Sixtuse kabel on Vatikani Apostelliku palee tuntuim kabel.
Konklaav ja Sixtuse kabel · Paavst ja Sixtuse kabel ·
Urbanus VI
Urbanus VI (Bartolomeo Prignano, 1318 – 15. oktoober 1389) oli paavst 1378–1389.
Konklaav ja Urbanus VI · Paavst ja Urbanus VI ·
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Konklaav ja Vastupaavst · Paavst ja Vastupaavst ·
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Konklaav ja Vatikan · Paavst ja Vatikan ·
1. september
1.
1. september ja Konklaav · 1. september ja Paavst ·
11. sajand
11.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Konklaav ja Paavst ühist
- Millised on sarnasused Konklaav ja Paavst
Võrdlus Konklaav ja Paavst
Konklaav on 203 suhted, samas Paavst 214. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 8.87% = 37 / (203 + 214).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Konklaav ja Paavst. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
