Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Koobalt ja Nikkel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Koobalt ja Nikkel

Koobalt vs. Nikkel

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27. Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Sarnasusi Koobalt ja Nikkel

Koobalt ja Nikkel on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Celsiuse skaala, Hüdriidid, Isotoop, Katalüsaator, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kloriidid, Massiarv, Metallid, Oksiidid, Rootsi, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Tihedus.

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Celsiuse skaala ja Koobalt · Celsiuse skaala ja Nikkel · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Hüdriidid ja Koobalt · Hüdriidid ja Nikkel · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Isotoop ja Koobalt · Isotoop ja Nikkel · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Katalüsaator ja Koobalt · Katalüsaator ja Nikkel · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Koobalt · Keemiline element ja Nikkel · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Keemistemperatuur ja Koobalt · Keemistemperatuur ja Nikkel · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Kloriidid ja Koobalt · Kloriidid ja Nikkel · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Koobalt ja Massiarv · Massiarv ja Nikkel · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Koobalt ja Metallid · Metallid ja Nikkel · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Koobalt ja Oksiidid · Nikkel ja Oksiidid · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Koobalt ja Rootsi · Nikkel ja Rootsi · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Koobalt ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Koobalt ja Sulfiidid · Nikkel ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Koobalt ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Koobalt ja Nikkel

Koobalt on 53 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 8.97% = 14 / (53 + 103).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Koobalt ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »