Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kopsuvähk ja Vähirakk
Kopsuvähk ja Vähirakk on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Antikehad, Apoptoos, Eesnäärme kartsinoom, Eesti Arst, Hormoonid, Jämesoolevähk, Kasvaja, Keemiaravi, Kiiritusravi, Kude, Lümfisüsteem, Lümfisooned, Loomad, Maks, Metastaas, Metastaseerumine, Paraneoplastilised sündroomid, Peptiidid, Proto-onkogeen, Rakk, Transformatsioon (geneetika), Tsütokiinid, Uussoonestumine, Vähk (haigus), Veresoon.
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Antikehad ja Kopsuvähk · Antikehad ja Vähirakk ·
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Apoptoos ja Kopsuvähk · Apoptoos ja Vähirakk ·
Eesnäärme kartsinoom
Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.
Eesnäärme kartsinoom ja Kopsuvähk · Eesnäärme kartsinoom ja Vähirakk ·
Eesti Arst
Eesti Arst on 1922.
Eesti Arst ja Kopsuvähk · Eesti Arst ja Vähirakk ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Kopsuvähk · Hormoonid ja Vähirakk ·
Jämesoolevähk
Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk (ladina keeles carcinoma coli / carcinoma recti) on umbsoole, käärsoole või pärasoole piirkonnast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.
Jämesoolevähk ja Kopsuvähk · Jämesoolevähk ja Vähirakk ·
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Kasvaja ja Kopsuvähk · Kasvaja ja Vähirakk ·
Keemiaravi
keel.
Keemiaravi ja Kopsuvähk · Keemiaravi ja Vähirakk ·
Kiiritusravi
Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.
Kiiritusravi ja Kopsuvähk · Kiiritusravi ja Vähirakk ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kopsuvähk ja Kude · Kude ja Vähirakk ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Kopsuvähk ja Lümfisüsteem · Lümfisüsteem ja Vähirakk ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Kopsuvähk ja Lümfisooned · Lümfisooned ja Vähirakk ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kopsuvähk ja Loomad · Loomad ja Vähirakk ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Kopsuvähk ja Maks · Maks ja Vähirakk ·
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Kopsuvähk ja Metastaas · Metastaas ja Vähirakk ·
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Kopsuvähk ja Metastaseerumine · Metastaseerumine ja Vähirakk ·
Paraneoplastilised sündroomid
Paraneoplastilised sündroomid on koondnimetus kasvajatega kaasnevate haiguste ja kliiniliselt väljendunud sümptomite kohta loomadel, mis ei ole otseselt põhjustatud primaarsest kasvajast ja metastaasidest ühes elundis või elundkonnas vaid mida kutsuvad esile kasvajarakkude (vähirakkude) poolt eritatud signaalmolekulid või mediaatorained (hormoonid, peptiidid, tsütokiinid, immunoglobuliinid jt) ja lümfoid(-immuun)süsteemi üsna võimsad vastused neile.
Kopsuvähk ja Paraneoplastilised sündroomid · Paraneoplastilised sündroomid ja Vähirakk ·
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Kopsuvähk ja Peptiidid · Peptiidid ja Vähirakk ·
Proto-onkogeen
Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid (inglise proto-oncogene) on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm (sh kasvuregulaatorid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid jpt), mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähirakuks.
Kopsuvähk ja Proto-onkogeen · Proto-onkogeen ja Vähirakk ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Kopsuvähk ja Rakk · Rakk ja Vähirakk ·
Transformatsioon (geneetika)
Transformatsioon on muutus raku genoomis, mis juhtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi rakumembraani rakku, kus see raku enda geneetilise materjaliga liidetakse ja võõrgeeni ekspresseeritakse.
Kopsuvähk ja Transformatsioon (geneetika) · Transformatsioon (geneetika) ja Vähirakk ·
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Kopsuvähk ja Tsütokiinid · Tsütokiinid ja Vähirakk ·
Uussoonestumine
Uussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks (ladina keeles neovascularisatio) nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides.
Kopsuvähk ja Uussoonestumine · Uussoonestumine ja Vähirakk ·
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Kopsuvähk ja Vähk (haigus) · Vähirakk ja Vähk (haigus) ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kopsuvähk ja Vähirakk ühist
- Millised on sarnasused Kopsuvähk ja Vähirakk
Võrdlus Kopsuvähk ja Vähirakk
Kopsuvähk on 165 suhted, samas Vähirakk 84. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 10.04% = 25 / (165 + 84).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kopsuvähk ja Vähirakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
