Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kosmosesond

Index Kosmosesond

Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.

15 suhted: Ameerika Ühendriigid, Asteroid, Euroopa Kosmoseagentuur, Hiina, India, Jaapan, Komeet, Kosmos, Kosmoseaparaat, Kosmoseaparaatide loend, Marss, Merkuur, Taevakeha, Veenus, Venemaa.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Kosmosesond ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Uus!!: Kosmosesond ja Asteroid · Näe rohkem »

Euroopa Kosmoseagentuur

Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.

Uus!!: Kosmosesond ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Kosmosesond ja Hiina · Näe rohkem »

India

Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.

Uus!!: Kosmosesond ja India · Näe rohkem »

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Uus!!: Kosmosesond ja Jaapan · Näe rohkem »

Komeet

Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Uus!!: Kosmosesond ja Komeet · Näe rohkem »

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Kosmosesond ja Kosmos · Näe rohkem »

Kosmoseaparaat

Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.

Uus!!: Kosmosesond ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »

Kosmoseaparaatide loend

Kosmoseaparaatide loend loetleb kosmoseaparaate.

Uus!!: Kosmosesond ja Kosmoseaparaatide loend · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Kosmosesond ja Marss · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Kosmosesond ja Merkuur · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.

Uus!!: Kosmosesond ja Taevakeha · Näe rohkem »

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Uus!!: Kosmosesond ja Veenus · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Kosmosesond ja Venemaa · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »