Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark
Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Albrecht II (Austria), Baieri hertsogkond, Habsburgid, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Istria mark, Kärnteni mark, Kraini hertsogkond, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Otakar II, Otto II (Saksa-Rooma keiser), Přemysliidid, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Rudolf IV (Austria), Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Sise-Austria, Sloveeni keel, Sloveenia, Steiermargi hertsogkond, Steiermark (mark), Tšehhi kuningriik, Tirooli krahvkond, Verona mark, Weimar.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Kärnteni hertsogkond · Aadria meri ja Kraini mark ·
Albrecht II (Austria)
Albrecht II Tark ehk Lombakas (Albrecht der Weise ehk Albrecht der Lahme; 12. detsember 1298 – 16. august 1358) oli Austria hertsog 1330–1358.
Albrecht II (Austria) ja Kärnteni hertsogkond · Albrecht II (Austria) ja Kraini mark ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Kraini mark ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Kärnteni hertsogkond · Habsburgid ja Kraini mark ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini mark ·
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Istria mark ja Kärnteni hertsogkond · Istria mark ja Kraini mark ·
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni mark · Kärnteni mark ja Kraini mark ·
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond · Kraini hertsogkond ja Kraini mark ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Kärnteni hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Kraini mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Kärnteni hertsogkond ja Otakar II · Kraini mark ja Otakar II ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Kärnteni hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Kraini mark ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) ·
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Kärnteni hertsogkond ja Přemysliidid · Kraini mark ja Přemysliidid ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Kärnteni hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Kraini mark ja Roomlaste kuningas ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Kärnteni hertsogkond ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Kraini mark ja Rudolf I (Saksa kuningas) ·
Rudolf IV (Austria)
Rudolf IV Rajaja Rudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja (Rudolf der Stifter; 1. november 1339 – 27. juuli 1365) oli Habsburgide valduste (Austria hertsogkond, Kraini, Kärnteni, Steiermargi ja alates 1363. aastast ka Tirooli) valitseja 1358–1365, Albrecht II poeg.
Kärnteni hertsogkond ja Rudolf IV (Austria) · Kraini mark ja Rudolf IV (Austria) ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Kärnteni hertsogkond ja Saksa keel · Kraini mark ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Kraini mark ja Saksa-Rooma riik ·
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Kärnteni hertsogkond ja Sise-Austria · Kraini mark ja Sise-Austria ·
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Kärnteni hertsogkond ja Sloveeni keel · Kraini mark ja Sloveeni keel ·
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Kärnteni hertsogkond ja Sloveenia · Kraini mark ja Sloveenia ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kärnteni hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Kraini mark ja Steiermargi hertsogkond ·
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Kärnteni hertsogkond ja Steiermark (mark) · Kraini mark ja Steiermark (mark) ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Kärnteni hertsogkond ja Tšehhi kuningriik · Kraini mark ja Tšehhi kuningriik ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Kärnteni hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Kraini mark ja Tirooli krahvkond ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Kärnteni hertsogkond ja Verona mark · Kraini mark ja Verona mark ·
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark ühist
- Millised on sarnasused Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark
Võrdlus Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark
Kärnteni hertsogkond on 107 suhted, samas Kraini mark 70. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 14.69% = 26 / (107 + 70).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
