Sarnasusi Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda
Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander Tõnisson, August Traksmaa, Balti laevastik, Dessant, Eesti, Eesti Rahvavägi, Ingeri, Jaan Maide, Johan Laidoner, Johan Pitka, Karl Parts, Koporje, Koporje laht, Krasnaja Gorka fort, Lauga laht, Läänemeri, Loodearmee, Narva, Nõukogude Venemaa, Nikolai Judenitš, Peterburi, Pihkva, Punaarmee, Reigo Rosenthal, Soomusrongide divisjon, Suurbritannia, Suurtükk, Tartu, Utria dessant, Vabadussõda, ..., Valgekaartlased, Walter Cowan, 1. Diviis, 4. Üksik Jalaväepataljon, 6. Kütidiviis. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Aleksander Tõnisson ja Krasnaja Gorka operatsioon · Aleksander Tõnisson ja Vabadussõda ·
August Traksmaa
August Hans Traksmaa VR I/3 ja VR II/3 (enne eestistamist 1935 Traksmann; 27. august 1893 Põlula mõis, Rägavere vald, Virumaa – 16. juuli 1942 Sevurallag, Gorelniki vangilaager, Sverdlovski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1939), diplomaat ja sõjaajaloolane, mitme Eesti Vabadussõda käsitleva teose kaasautor.
August Traksmaa ja Krasnaja Gorka operatsioon · August Traksmaa ja Vabadussõda ·
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Krasnaja Gorka operatsioon · Balti laevastik ja Vabadussõda ·
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Dessant ja Krasnaja Gorka operatsioon · Dessant ja Vabadussõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Krasnaja Gorka operatsioon · Eesti ja Vabadussõda ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Eesti Rahvavägi ja Krasnaja Gorka operatsioon · Eesti Rahvavägi ja Vabadussõda ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Krasnaja Gorka operatsioon · Ingeri ja Vabadussõda ·
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Jaan Maide ja Krasnaja Gorka operatsioon · Jaan Maide ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Johan Laidoner ja Krasnaja Gorka operatsioon · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Johan Pitka ja Krasnaja Gorka operatsioon · Johan Pitka ja Vabadussõda ·
Karl Parts
Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa – 1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1919).
Karl Parts ja Krasnaja Gorka operatsioon · Karl Parts ja Vabadussõda ·
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Koporje ja Krasnaja Gorka operatsioon · Koporje ja Vabadussõda ·
Koporje laht
Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.
Koporje laht ja Krasnaja Gorka operatsioon · Koporje laht ja Vabadussõda ·
Krasnaja Gorka fort
Krasnaja Gorka fort (alates 1915 Aleksei fort, vene keeles Алексеевский форт; alates 1919 Punalaevastiku fort, vene keeles Краснофлотский форт) on endine fort Soome lahe lõunarannikul Kotlini saare vastas Lomonossovi rajoonis.
Krasnaja Gorka fort ja Krasnaja Gorka operatsioon · Krasnaja Gorka fort ja Vabadussõda ·
Lauga laht
Soome lahe idaosa kaart Lauga laht ehk Luuga laht (vene keeles Лужская губа) on laht Venemaa loodeosas, Soome lahe osa.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Lauga laht · Lauga laht ja Vabadussõda ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Läänemeri · Läänemeri ja Vabadussõda ·
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Loodearmee · Loodearmee ja Vabadussõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Narva · Narva ja Vabadussõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Krasnaja Gorka operatsioon ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Vabadussõda ·
Nikolai Judenitš
Nikolai Nikolajevitš Judenitš (Юденич, Николай Николаевич) (30. juuli (18. juuli vana kalendri järgi) 1862 Moskva Vene keisririik – 5. oktoober 1933 Cannes Prantsusmaa) oli Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918–1920.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Nikolai Judenitš · Nikolai Judenitš ja Vabadussõda ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Peterburi · Peterburi ja Vabadussõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Pihkva · Pihkva ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Punaarmee · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Reigo Rosenthal
Reigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Reigo Rosenthal · Reigo Rosenthal ja Vabadussõda ·
Soomusrongide divisjon
Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Soomusrongide divisjon · Soomusrongide divisjon ja Vabadussõda ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Vabadussõda ·
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurtükk · Suurtükk ja Vabadussõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Tartu · Tartu ja Vabadussõda ·
Utria dessant
Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Utria dessant · Utria dessant ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Valgekaartlased · Vabadussõda ja Valgekaartlased ·
Walter Cowan
EML "Admiral Cowan" pardavapp.Sir Walter Henry Cowan (1. baronet, KCB, DSO & Barm MVO) (11. juuni 1871 – 14. veebruar 1956) oli Briti Kuningliku Mereväe admiral, kes osales I maailmasõjas, Vabadussõjas ja II maailmasõjas.
Krasnaja Gorka operatsioon ja Walter Cowan · Vabadussõda ja Walter Cowan ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja Krasnaja Gorka operatsioon · 1. Diviis ja Vabadussõda ·
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
4. Üksik Jalaväepataljon ja Krasnaja Gorka operatsioon · 4. Üksik Jalaväepataljon ja Vabadussõda ·
6. Kütidiviis
6.
6. Kütidiviis ja Krasnaja Gorka operatsioon · 6. Kütidiviis ja Vabadussõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda
Võrdlus Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda
Krasnaja Gorka operatsioon on 147 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 6.90% = 35 / (147 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: