Sisukord
56 suhted: Aatom, Aine (füüsika), Alumiinium, Anisotroopia, Ehtekivi, Elastsus, Elekter, Elektron, Füüsika, Germaanium, Grafiit, Halogeniidid, Ideaal, Ilu, Ioon, Jaak Kikas, Jää, Karbiidid, Kõvadus, Korrapärane hulktahukas, Kovalentne side, Kristalliseerumine, Kristallograafia, Kristallstruktuur, Kvarts, Magnet, Mehaanika, Metallid, Molekul, Monokristall, Naatrium, Oksiidid, Optika, Orgaanilised ühendid, Polümorfism (mineraloogia), Pooljuht, Raud, Räni, Süngoonia, Süsinik, Soojus, Soojusliikumine, Sulam, Sulfiidid, Tahk, Tahkis, Teemant, Tehnikaleksikon, Temperatuur, Tsooniteooria, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
- Kristallid
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Kristall ja Aatom
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Kristall ja Aine (füüsika)
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Kristall ja Alumiinium
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Vaata Kristall ja Anisotroopia
Ehtekivi
Ehtekivi on vääriskivi, poolvääriskivi või tavaline kivi, mida kasutatakse ehete valmistamiseks ja kaunistamiseks.
Vaata Kristall ja Ehtekivi
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Vaata Kristall ja Elastsus
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Kristall ja Elekter
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Kristall ja Elektron
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Kristall ja Füüsika
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Vaata Kristall ja Germaanium
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Kristall ja Grafiit
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Vaata Kristall ja Halogeniidid
Ideaal
Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.
Vaata Kristall ja Ideaal
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Vaata Kristall ja Ilu
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Kristall ja Ioon
Jaak Kikas
Jaak Kikas 2009. aastal Jaak Kikas (sündinud 23. veebruaril 1949 Tallinnas) on eesti füüsik, korrastamata süsteemide professor Tartu Ülikoolis.
Vaata Kristall ja Jaak Kikas
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Kristall ja Jää
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Kristall ja Karbiidid
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Kristall ja Kõvadus
Korrapärane hulktahukas
Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.
Vaata Kristall ja Korrapärane hulktahukas
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Kristall ja Kovalentne side
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Vaata Kristall ja Kristalliseerumine
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Kristall ja Kristallograafia
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Kristall ja Kristallstruktuur
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Kristall ja Kvarts
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Vaata Kristall ja Magnet
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Kristall ja Mehaanika
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Kristall ja Metallid
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Kristall ja Molekul
Monokristall
Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.
Vaata Kristall ja Monokristall
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Kristall ja Naatrium
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Kristall ja Oksiidid
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Kristall ja Optika
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Kristall ja Orgaanilised ühendid
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Vaata Kristall ja Polümorfism (mineraloogia)
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Kristall ja Pooljuht
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Kristall ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Kristall ja Räni
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Vaata Kristall ja Süngoonia
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kristall ja Süsinik
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Kristall ja Soojus
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Vaata Kristall ja Soojusliikumine
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Kristall ja Sulam
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Kristall ja Sulfiidid
Tahk
Kuubi tahud Tahk on tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna.
Vaata Kristall ja Tahk
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Kristall ja Tahkis
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Kristall ja Teemant
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Vaata Kristall ja Tehnikaleksikon
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Kristall ja Temperatuur
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Vaata Kristall ja Tsooniteooria
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Vaata Kristall ja Van der Waalsi jõud
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Kristall ja Vask
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Kristall ja Väärisgaasid
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Vaata Kristall ja Vääriskivi
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Vaata Kristall ja Värvus
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Kristall ja Vesinikside
Vaata ka
Kristallid
- Czochralski meetod
- Ioonvõre
- Kristall
- Kristallistruktuur
- Kristallkoobas
- Monokristall
- Püroelekter
- Polükristalliline räni
- Safiir
- Teemant