Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kristiina ja Läänemereprovintsid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kristiina ja Läänemereprovintsid

Kristiina vs. Läänemereprovintsid

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar. Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Sarnasusi Kristiina ja Läänemereprovintsid

Kristiina ja Läänemereprovintsid on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, Brömsebro rahu, Gustav II Adolf, Kuressaare krahvkond, Magnus Gabriel De la Gardie, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Saaremaa, Tallinn.

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Aadel ja Kristiina · Aadel ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Brömsebro rahu ja Kristiina · Brömsebro rahu ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Gustav II Adolf ja Kristiina · Gustav II Adolf ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Kuressaare krahvkond

Magnus Gabriel de la Gardie Kuressaare krahvkond oli aastatel 1648–1654 Saaremaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.

Kristiina ja Kuressaare krahvkond · Kuressaare krahvkond ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Kristiina ja Magnus Gabriel De la Gardie · Läänemereprovintsid ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Kristiina ja Rootsi · Läänemereprovintsid ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Kristiina ja Rootsi keel · Läänemereprovintsid ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Kristiina ja Rootsi kuningas · Läänemereprovintsid ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Kristiina ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Läänemereprovintsid ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Kristiina ja Saaremaa · Läänemereprovintsid ja Saaremaa · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Kristiina ja Tallinn · Läänemereprovintsid ja Tallinn · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kristiina ja Läänemereprovintsid

Kristiina on 55 suhted, samas Läänemereprovintsid 160. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 5.12% = 11 / (55 + 160).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kristiina ja Läänemereprovintsid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »