Kristlus ja Patuoinas (maal)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kristlus ja Patuoinas (maal)

Kristlus vs. Patuoinas (maal)

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. "Patuoinas" (inglise keeles "Scapegoat" (sõna-sõnalt 'patukits') on inglise kunstniku William Holman Hunti (1827–1910) õlimaal lõuendil. Ajavahemikus 1854–1856 valminud teosel on kujutatud kolmandas Moosese raamatus kirjeldatud patuoinast. Lunastuspühal mähiti kitse sarvede ümber kogukonna patte sümboliseeriv punane kangas ja aeti kits minema. Sel moel vabanes kogukond pattudest. Hunt alustas maalimist Surnumere kaldal ja lõpetas teose oma Londoni ateljees. Maalist valmis kaks versiooni. Esimesena valminud väiksem, tumedama karvaga kitse ja vikerkaarega teos asub Manchesteris, teine Liverpooli lähedal Port Sunlightis Leedi Leveri galeriis. Kunstnik maalis neid versioone vaheldumisi, aga väiksemat, Manchesteri versiooni peetakse eeltööks suuremale, Liverpooli versioonile, sest just selle saatis kunstnik Kuningliku Kunstiakadeemia näitusele. Kolmandas Moosese raamatus on kirjeldatud patuoinast, kes tuleb israeliitide hõimude karjadest rituaalselt välja heita osana pattude andekssaamise protsessist. Kooskõlas traditsioonilise kristliku teoloogiaga uskus William Hunt, et patuoinas oli Jeesuse lunastusohvri eelkäija ja sümboliseeris Jeesuse seda külge, mida Jesaja on kirjeldanud kui Jumala kannatavat teenrit. Hunt laskis pildiraamile kirjutada kaks piiblitsitaati: «Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast peksetuks ja vaevatuks!» (Jesaja 53:4) ja «Sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale, sikk lastagu kõrves lahti.» (Kolmas Moosese raamat 16:22). "Patuoinas" on ainus suur teos, mis valmis Huntil tema esimese reisi ajal pühale maale. Selle reisi võttis ta ette sisemise religioossuse kriisi tõttu. Ta käis piibli sündmustikuga seotud paikades, et uurida usu ja tõe seost. Jeruusalemmas kohtus ta müstiku ja maailmalõpukuulutaja Henry Wentworth Monkiga, kellel olid oma seisukohad patuoina tähenduse ja viimsepäeva peatse tuleku kohta. Usuliselt kuuluvuselt oli ta kristlik sionist. Hunt valis maali teema toorast ja see oli osa juutide kristlusse ümberpööramise programmist. Tema meelest sobis judaismi seisukoht patuoina tähendusest kokku kristluse õpetusega Messiast kui kannatavast kujust. Ta kirjutas maalikunstnikust sõbrale John Everett Millais'le: «Ma olen rõõmus, et võib olla vahend, mis juhatab iga vastuvõtliku juudi nägema vihjet Messiale sellisena, nagu ta oli, mitte niisugusena, nagu teda mõistavad nemad, ajutise kuningana.».

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.

Jeesus ja Kristlus · Jeesus ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Jeruusalemm ja Kristlus · Jeruusalemm ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Judaism

Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.

Judaism ja Kristlus · Judaism ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Juudid ja Kristlus · Juudid ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Kristlus ja Kristlus · Kristlus ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Messias

frangi autor Fredegar Herakleios I-st kui kellestki, kes "läks lahingusse nagu teine Taavet". Taldrikute kogu võib viidata just sellele sündmusele. Messias (heebrea keeles מָשִׁיחַ‬‎ mashiaẖ 'salvitu'; vanakreekakeelses Septuagintas Μεσσίας Messías; tõlgituna kreeka keelde Χριστός Khristós, ladinapäraselt Christus) oli algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel.

Kristlus ja Messias · Messias ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Patt

Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.

Kristlus ja Patt · Patt ja Patuoinas (maal) · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Kristlus ja Piibel · Patuoinas (maal) ja Piibel · Näe rohkem »

Viimnepäev

Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.

Kristlus ja Viimnepäev · Patuoinas (maal) ja Viimnepäev · Näe rohkem »