Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ksenoon ja Lämmastik
Ksenoon ja Lämmastik on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Argoon, Atmosfäär, Dilämmastikoksiid, Ensüüm, Fraktsioneeriv destillatsioon, Hapnik, Heelium, Inertsus (keemia), Keemiline ühend, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kovalentne side, Krüptoon, Massiarv, Meditsiin, Neoon, Rõhk, Süsihappegaas, Süsinik, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Toatemperatuur, Ultraviolettkiirgus, Venemaa, Veri.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Ksenoon · Aatom ja Lämmastik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Ksenoon · Aatommass ja Lämmastik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Ksenoon · Aatomnumber ja Lämmastik ·
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Argoon ja Ksenoon · Argoon ja Lämmastik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Ksenoon · Atmosfäär ja Lämmastik ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Dilämmastikoksiid ja Ksenoon · Dilämmastikoksiid ja Lämmastik ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Ksenoon · Ensüüm ja Lämmastik ·
Fraktsioneeriv destillatsioon
Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
Fraktsioneeriv destillatsioon ja Ksenoon · Fraktsioneeriv destillatsioon ja Lämmastik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Ksenoon · Hapnik ja Lämmastik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Ksenoon · Heelium ja Lämmastik ·
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Inertsus (keemia) ja Ksenoon · Inertsus (keemia) ja Lämmastik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Ksenoon · Keemiline ühend ja Lämmastik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Ksenoon · Keemiline element ja Lämmastik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Ksenoon · Keemistemperatuur ja Lämmastik ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Ksenoon · Kovalentne side ja Lämmastik ·
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Krüptoon ja Ksenoon · Krüptoon ja Lämmastik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Ksenoon ja Massiarv · Lämmastik ja Massiarv ·
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Ksenoon ja Meditsiin · Lämmastik ja Meditsiin ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Ksenoon ja Neoon · Lämmastik ja Neoon ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Ksenoon ja Rõhk · Lämmastik ja Rõhk ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Ksenoon ja Süsihappegaas · Lämmastik ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Ksenoon ja Süsinik · Lämmastik ja Süsinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Ksenoon ja Stabiilne isotoop · Lämmastik ja Stabiilne isotoop ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ksenoon ja Sulamistemperatuur · Lämmastik ja Sulamistemperatuur ·
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Ksenoon ja Toatemperatuur · Lämmastik ja Toatemperatuur ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Ksenoon ja Ultraviolettkiirgus · Lämmastik ja Ultraviolettkiirgus ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ksenoon ja Venemaa · Lämmastik ja Venemaa ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ksenoon ja Lämmastik ühist
- Millised on sarnasused Ksenoon ja Lämmastik
Võrdlus Ksenoon ja Lämmastik
Ksenoon on 231 suhted, samas Lämmastik 130. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 7.76% = 28 / (231 + 130).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ksenoon ja Lämmastik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
