Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ksenoon ja Neoon
Ksenoon ja Neoon on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Fluor, Heelium, Inertsus (keemia), Isotoop, Keemiline element, Keemiline sümbol, Keemistemperatuur, Kreeka keel, Massiarv, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Väärisgaasid.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Ksenoon · Aatomnumber ja Neoon ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Ksenoon · Fluor ja Neoon ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Ksenoon · Heelium ja Neoon ·
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Inertsus (keemia) ja Ksenoon · Inertsus (keemia) ja Neoon ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Ksenoon · Isotoop ja Neoon ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Ksenoon · Keemiline element ja Neoon ·
Keemiline sümbol
Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).
Keemiline sümbol ja Ksenoon · Keemiline sümbol ja Neoon ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Ksenoon · Keemistemperatuur ja Neoon ·
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Kreeka keel ja Ksenoon · Kreeka keel ja Neoon ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Ksenoon ja Massiarv · Massiarv ja Neoon ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Ksenoon ja Stabiilne isotoop · Neoon ja Stabiilne isotoop ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ksenoon ja Sulamistemperatuur · Neoon ja Sulamistemperatuur ·
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ksenoon ja Neoon ühist
- Millised on sarnasused Ksenoon ja Neoon
Võrdlus Ksenoon ja Neoon
Ksenoon on 231 suhted, samas Neoon 26. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 5.06% = 13 / (231 + 26).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ksenoon ja Neoon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
