Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Algkude, Elund, Elundkond, Epiteelkude, Floeem, Georg Loogna, Gliia, Histoloogia, Kambium, Katteepiteelkude, Kõhrkude, Koolibrilased, Ksüleem, Ladina keel, Lümf, Lihaskude, Loomad, Luukude, Marrasknahk, Medicina, Meeli Roosalu, Näärmed, Närv, Närvikiud, Närvikude, Neuron, Püsikude, Põhikude, Süda, Sünaps, Schwanni rakud, Sidekude, Skeletilihaskude, Taimed, Veri, 2007, 2010, 2011, 2012.
Algkude
Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.
Uus!!: Kude ja Algkude · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Kude ja Elund · Näe rohkem »
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Uus!!: Kude ja Elundkond · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Kude ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Kude ja Floeem · Näe rohkem »
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Uus!!: Kude ja Georg Loogna · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Kude ja Gliia · Näe rohkem »
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Uus!!: Kude ja Histoloogia · Näe rohkem »
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Uus!!: Kude ja Kambium · Näe rohkem »
Katteepiteelkude
Katteepiteelkude ehk katteepiteel on loomorganismi pindu katva funktsiooniga epiteelkude, mis jaguneb soole epiteeliks, hingamiselundite epiteeliks ja naha pindmiseks kihiks (marrasknahk).
Uus!!: Kude ja Katteepiteelkude · Näe rohkem »
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Uus!!: Kude ja Kõhrkude · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Kude ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Ksüleem
Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.
Uus!!: Kude ja Ksüleem · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Kude ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Kude ja Lümf · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Kude ja Lihaskude · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kude ja Loomad · Näe rohkem »
Luukude
Luukude (lad. k. textus osseus) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.
Uus!!: Kude ja Luukude · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Kude ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Kude ja Medicina · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Kude ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Kude ja Näärmed · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Kude ja Närv · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Kude ja Närvikiud · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Kude ja Närvikude · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Kude ja Neuron · Näe rohkem »
Püsikude
Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed.
Uus!!: Kude ja Püsikude · Näe rohkem »
Põhikude
Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.
Uus!!: Kude ja Põhikude · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Kude ja Süda · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Kude ja Sünaps · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Kude ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Kude ja Sidekude · Näe rohkem »
Skeletilihaskude
Skeletilihase struktuur Skeletilihaskude ehk vöötlihaskude on tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.
Uus!!: Kude ja Skeletilihaskude · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kude ja Taimed · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Kude ja Veri · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Kude ja 2007 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Kude ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Kude ja 2011 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Kude ja 2012 · Näe rohkem »
