Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuld ja Maa
Kuld ja Maa on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Berliin, Gröönimaa, Hapnik, Inimene, Isotoop, Keemiline element, Maa tuum, Metallid, Meteoriit, Miljard, Mineraal, Nikkel, Poolestusaeg, Raud, Saksamaa, Süsinik, Tehiskaaslane, Tihedus, Ultraviolettkiirgus, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kuld · Aatom ja Maa ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Kuld · Alumiinium ja Maa ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Kuld · Ameerika Ühendriigid ja Maa ·
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Austraalia ja Kuld · Austraalia ja Maa ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Kuld · Berliin ja Maa ·
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Gröönimaa ja Kuld · Gröönimaa ja Maa ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kuld · Hapnik ja Maa ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Kuld · Inimene ja Maa ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Kuld · Isotoop ja Maa ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kuld · Keemiline element ja Maa ·
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Kuld ja Maa tuum · Maa ja Maa tuum ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Kuld ja Metallid · Maa ja Metallid ·
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Kuld ja Meteoriit · Maa ja Meteoriit ·
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Kuld ja Miljard · Maa ja Miljard ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Kuld ja Mineraal · Maa ja Mineraal ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Kuld ja Nikkel · Maa ja Nikkel ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Kuld ja Poolestusaeg · Maa ja Poolestusaeg ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Kuld ja Saksamaa · Maa ja Saksamaa ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Kuld ja Süsinik · Maa ja Süsinik ·
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Kuld ja Tehiskaaslane · Maa ja Tehiskaaslane ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Kuld ja Tihedus · Maa ja Tihedus ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Kuld ja Ultraviolettkiirgus · Maa ja Ultraviolettkiirgus ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuld ja Maa ühist
- Millised on sarnasused Kuld ja Maa
Võrdlus Kuld ja Maa
Kuld on 204 suhted, samas Maa 178. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 6.28% = 24 / (204 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuld ja Maa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
