Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kuld ja Nikkel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kuld ja Nikkel

Kuld vs. Nikkel

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Sarnasusi Kuld ja Nikkel

Kuld ja Nikkel on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Austraalia, Fosfor, Halogeenid, Hape, Hapnik, Isotoop, Kanada, Keemiline element, Korrosioon, Lahus, Lämmastik, Lämmastikhape, Lihtaine, Loodus, Maa tuum, Maak, Metallid, Mineraal, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Raud, Süsinik, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tihedus, Tsink, Vask, Väävelhape, ..., Venemaa, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (3 rohkem) »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Aatomituum ja Kuld · Aatomituum ja Nikkel · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Austraalia ja Kuld · Austraalia ja Nikkel · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Fosfor ja Kuld · Fosfor ja Nikkel · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Halogeenid ja Kuld · Halogeenid ja Nikkel · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Hape ja Kuld · Hape ja Nikkel · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Kuld · Hapnik ja Nikkel · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Isotoop ja Kuld · Isotoop ja Nikkel · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Kanada ja Kuld · Kanada ja Nikkel · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Kuld · Keemiline element ja Nikkel · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Korrosioon ja Kuld · Korrosioon ja Nikkel · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Kuld ja Lahus · Lahus ja Nikkel · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Kuld ja Lämmastik · Lämmastik ja Nikkel · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Kuld ja Lämmastikhape · Lämmastikhape ja Nikkel · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Kuld ja Lihtaine · Lihtaine ja Nikkel · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Kuld ja Loodus · Loodus ja Nikkel · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Kuld ja Maa tuum · Maa tuum ja Nikkel · Näe rohkem »

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Kuld ja Maak · Maak ja Nikkel · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Kuld ja Metallid · Metallid ja Nikkel · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Kuld ja Mineraal · Mineraal ja Nikkel · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Kuld ja Normaaltingimused · Nikkel ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Kuld ja Oksüdatsioon · Nikkel ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Kuld ja Raud · Nikkel ja Raud · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Kuld ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Kuld ja Soolad · Nikkel ja Soolad · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Kuld ja Sulam · Nikkel ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Kuld ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Kuld ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Kuld ja Tsink · Nikkel ja Tsink · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Kuld ja Vask · Nikkel ja Vask · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Kuld ja Väävelhape · Nikkel ja Väävelhape · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Kuld ja Venemaa · Nikkel ja Venemaa · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Kuld ja Vesi · Nikkel ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Kuld ja Vesinik · Nikkel ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kuld ja Nikkel

Kuld on 204 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 10.75% = 33 / (204 + 103).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kuld ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »