Sarnasusi Kuld ja Vesinik
Kuld ja Vesinik on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatomnumber, Elavhõbe, Elektron, Elektronegatiivsus, Halogeenid, Hape, Hapnik, Inimene, Isotoop, Keemiline aine, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Ladina keel, Lämmastik, Leelismetallid, Lihtaine, Maa, Metallid, Neutron, Normaaltingimused, Poolestusaeg, Prooton, Radioaktiivsus, Süsinik, Sulamistemperatuur, Tuumareaktsioon, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kuld · Aatom ja Vesinik ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Kuld · Aatomituum ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Kuld · Aatomnumber ja Vesinik ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Kuld · Elavhõbe ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Kuld · Elektron ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Kuld · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Kuld · Halogeenid ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Kuld · Hape ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kuld · Hapnik ja Vesinik ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Kuld · Inimene ja Vesinik ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Kuld · Isotoop ja Vesinik ·
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Keemiline aine ja Kuld · Keemiline aine ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kuld · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Kuld ja Ladina keel · Ladina keel ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Kuld ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinik ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Kuld ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Kuld ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Kuld ja Maa · Maa ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Kuld ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Kuld ja Neutron · Neutron ja Vesinik ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Kuld ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesinik ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Kuld ja Poolestusaeg · Poolestusaeg ja Vesinik ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Kuld ja Prooton · Prooton ja Vesinik ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Kuld ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Kuld ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kuld ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Kuld ja Tuumareaktsioon · Tuumareaktsioon ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Kuld ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuld ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Kuld ja Vesinik
Võrdlus Kuld ja Vesinik
Kuld on 204 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.57% = 30 / (204 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuld ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: