Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kuld ja Vesinik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kuld ja Vesinik

Kuld vs. Vesinik

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Sarnasusi Kuld ja Vesinik

Kuld ja Vesinik on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatomnumber, Elavhõbe, Elektron, Elektronegatiivsus, Halogeenid, Hape, Hapnik, Inimene, Isotoop, Keemiline aine, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Ladina keel, Lämmastik, Leelismetallid, Lihtaine, Maa, Metallid, Neutron, Normaaltingimused, Poolestusaeg, Prooton, Radioaktiivsus, Süsinik, Sulamistemperatuur, Tuumareaktsioon, Vesi, Vesinik.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Kuld · Aatom ja Vesinik · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Aatomituum ja Kuld · Aatomituum ja Vesinik · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Aatomnumber ja Kuld · Aatomnumber ja Vesinik · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Elavhõbe ja Kuld · Elavhõbe ja Vesinik · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Kuld · Elektron ja Vesinik · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Elektronegatiivsus ja Kuld · Elektronegatiivsus ja Vesinik · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Halogeenid ja Kuld · Halogeenid ja Vesinik · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Hape ja Kuld · Hape ja Vesinik · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Kuld · Hapnik ja Vesinik · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Inimene ja Kuld · Inimene ja Vesinik · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Isotoop ja Kuld · Isotoop ja Vesinik · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Keemiline aine ja Kuld · Keemiline aine ja Vesinik · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Kuld · Keemiline element ja Vesinik · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Kuld ja Ladina keel · Ladina keel ja Vesinik · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Kuld ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinik · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Kuld ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Vesinik · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Kuld ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Kuld ja Maa · Maa ja Vesinik · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Kuld ja Metallid · Metallid ja Vesinik · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Kuld ja Neutron · Neutron ja Vesinik · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Kuld ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesinik · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Kuld ja Poolestusaeg · Poolestusaeg ja Vesinik · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Kuld ja Prooton · Prooton ja Vesinik · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Kuld ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Vesinik · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Kuld ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Kuld ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Kuld ja Tuumareaktsioon · Tuumareaktsioon ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Kuld ja Vesi · Vesi ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Kuld ja Vesinik · Vesinik ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kuld ja Vesinik

Kuld on 204 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.57% = 30 / (204 + 146).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kuld ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »