Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuld ja Väävel
Kuld ja Väävel on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Elavhõbe, Hape, Hõbe, Inimene, Keemiline element, Kristall, Lämmastik, Lõhenevus, Leelismetallid, Loodus, Mineraal, Normaaltingimused, Plaatina, Plastsus, Plii, Raud, Ravim, Sulamistemperatuur, Telluur, Tsink, Vask, Väävelhape, Vesi.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Kuld · Aatomnumber ja Väävel ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Kuld · Alumiinium ja Väävel ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Kuld · Ameerika Ühendriigid ja Väävel ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Kuld · Elavhõbe ja Väävel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Kuld · Hape ja Väävel ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Kuld · Hõbe ja Väävel ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Kuld · Inimene ja Väävel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kuld · Keemiline element ja Väävel ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Kuld · Kristall ja Väävel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Kuld ja Lämmastik · Lämmastik ja Väävel ·
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Kuld ja Lõhenevus · Lõhenevus ja Väävel ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Kuld ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Väävel ·
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Kuld ja Loodus · Loodus ja Väävel ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Kuld ja Mineraal · Mineraal ja Väävel ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Kuld ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Väävel ·
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Kuld ja Plaatina · Plaatina ja Väävel ·
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Kuld ja Plastsus · Plastsus ja Väävel ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Kuld ja Plii · Plii ja Väävel ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Kuld ja Raud · Raud ja Väävel ·
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Kuld ja Ravim · Ravim ja Väävel ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kuld ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väävel ·
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Kuld ja Telluur · Telluur ja Väävel ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Kuld ja Tsink · Tsink ja Väävel ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Kuld ja Vask · Väävel ja Vask ·
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Kuld ja Väävelhape · Väävel ja Väävelhape ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuld ja Väävel ühist
- Millised on sarnasused Kuld ja Väävel
Võrdlus Kuld ja Väävel
Kuld on 204 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 8.02% = 26 / (204 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuld ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
