Sisukord
204 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomnumber, Abielu, Ahela lõpetamine, Ajaloolane, Alaska, Alkeemia, Alternatiivmeditsiin, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Anioon, Antimon, Anto Raukas, Aristoteles, Austraalia, Šveits, Ülemaailmne majanduskriis, Berliin, Bretton Woodsi institutsioonid, Broom, California, CD, Edward III, Egiptus, Elavhõbe, Elektrivoolu tugevus, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektroonika, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Esoteerika, Euro, Euroopa, Fosfor, Fritz Haber, Funktsioon (filosoofia), Geograafia, Germaani algkeel, Germaani keeled, Gröönimaa, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hõbe, Hergi Karik, Hiina, Homeros, Horisont, ... Laienda indeks (154 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Kuld ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Kuld ja Aatomituum
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Kuld ja Aatomnumber
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Vaata Kuld ja Abielu
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Vaata Kuld ja Ahela lõpetamine
Ajaloolane
Ajaloolane on teadlane, kelle uuritavaks valdkonnaks on ajalugu.
Vaata Kuld ja Ajaloolane
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Kuld ja Alaska
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Vaata Kuld ja Alkeemia
Alternatiivmeditsiin
Alternatiivmeditsiin on diagnostika, profülaktika ja ravi meetodid, mille toimimisel puudub üldtunnustatud põhjendus ning mida kasutatakse tõendus- ehk teaduspõhise meditsiini asemel või kõrval.
Vaata Kuld ja Alternatiivmeditsiin
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Kuld ja Alumiinium
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Kuld ja Ameerika Ühendriigid
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Kuld ja Anioon
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Vaata Kuld ja Antimon
Anto Raukas
Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).
Vaata Kuld ja Anto Raukas
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Kuld ja Aristoteles
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Kuld ja Austraalia
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Kuld ja Šveits
Ülemaailmne majanduskriis
Börsikrahhi ajal ruttasid inimesed pangakontoritesse oma raha välja võtma Suure depressiooni ajastu gangsterid 1920. aastatel Mängufilm suure depressiooni ajastust. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929.
Vaata Kuld ja Ülemaailmne majanduskriis
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Kuld ja Berliin
Bretton Woodsi institutsioonid
Bretton Woodsi institutsioonid (inglise keeles Bretton Woods institutions) moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena.
Vaata Kuld ja Bretton Woodsi institutsioonid
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Vaata Kuld ja Broom
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Kuld ja California
CD
CD (inglise keeles compact disc) on andmekandjana kasutatav optiline ketas.
Vaata Kuld ja CD
Edward III
Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
Vaata Kuld ja Edward III
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Kuld ja Egiptus
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Kuld ja Elavhõbe
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Vaata Kuld ja Elektrivoolu tugevus
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Kuld ja Elektron
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Kuld ja Elektronegatiivsus
Elektroonika
Elektroonika on füüsika ja elektrotehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm keskkondades ja nende piiril liikuvate elektrilaengutega seotud nähtusi.
Vaata Kuld ja Elektroonika
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Kuld ja Esiaeg
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Kuld ja Esimene maailmasõda
Esoteerika
Esoteerika ehk esoteeria on salapärased või salajased õpetused, teadmised ja oskused.
Vaata Kuld ja Esoteerika
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Kuld ja Euro
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Kuld ja Euroopa
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Kuld ja Fosfor
Fritz Haber
Fritz Haber (9. detsember 1868 – 29. jaanuar 1934) oli saksa keemik, kes sai 1918.
Vaata Kuld ja Fritz Haber
Funktsioon (filosoofia)
Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma.
Vaata Kuld ja Funktsioon (filosoofia)
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Vaata Kuld ja Geograafia
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Vaata Kuld ja Germaani algkeel
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Kuld ja Germaani keeled
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Kuld ja Gröönimaa
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Vaata Kuld ja Halogeenid
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Kuld ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Kuld ja Hapnik
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Kuld ja Hõbe
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Vaata Kuld ja Hergi Karik
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Kuld ja Hiina
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Kuld ja Homeros
Horisont
Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.
Vaata Kuld ja Horisont
Ikonograafia
Ikonograafia (kreeka keele sõnadest εἰκών eikón 'kuju', 'kujutis' ja γράφειν gráphein 'kirjutama') on kunstiteaduse haru, mis tegeleb kujutava kunsti taiestes esinevate motiivide uurimise, eritlemise ja selgitamisega.
Vaata Kuld ja Ikonograafia
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Kuld ja India
Indium
Indium on keemiline element number 49, metall.
Vaata Kuld ja Indium
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Vaata Kuld ja Indoeuroopa algkeel
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Kuld ja Inertsus (keemia)
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Kuld ja Infrapunakiirgus
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Kuld ja Inglismaa
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Kuld ja Inimene
Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Vaata Kuld ja Investeering
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Kuld ja Ioon
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Vaata Kuld ja Iriidium
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Kuld ja Isotoop
Jaan Pelt
Jaan Pelt (sündinud 15. märtsil 1947 Tallinnas) on eesti astronoom ja matemaatik.
Vaata Kuld ja Jaan Pelt
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Vaata Kuld ja Jõesete
Jõhvi vald
Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas.
Vaata Kuld ja Jõhvi vald
Joodis
Joodis Stannol'i joodis Joodis on metallisulam, millega liidetakse metallist või metalliseeritud detaile temperatuuril.
Vaata Kuld ja Joodis
Kaaliumtsüaniid
Kaaliumtsüaniid (keemilise valemiga KCN; kõnekeeles ka tsüaankaalium) on värvuseta, vees väga hästi lahustuv (41,7%, 25 °C) kristalne aine.
Vaata Kuld ja Kaaliumtsüaniid
Kaevandus
Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.
Vaata Kuld ja Kaevandus
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Kuld ja Kanada
Karaat (puhtus)
Karaat on (näiteks kulla) puhtuse mõõtühik.
Vaata Kuld ja Karaat (puhtus)
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Kuld ja Keemiline aine
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Kuld ja Keemiline element
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Kuld ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Kuld ja Keskaeg
Kiiver
Jalgratturikiivrit kandev naine Kiivrite kandmine maa-aluses kaevanduses Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on tavaliselt tehtud rauast või muust kõvast materjalist.
Vaata Kuld ja Kiiver
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Kuld ja Kirik (pühakoda)
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Kuld ja Klaas
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Kuld ja Kloor
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Kuld ja Klooster
Koit
Koit Stonehenge'i kohal Koit Sydney kohal Koit ehk koidik on hommikupoolne hämarik, mis eelneb päikesetõusule.
Vaata Kuld ja Koit
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Vaata Kuld ja Kompleksühend
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Kuld ja Korrosioon
Kosmonaut
Ameerika Ühendriikide astronaut Bruce McCandless II Kosmonaut (vene keeles космонавт) ehk astronaut (kasutusel eeskätt Ameerika Ühendriikides) on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige.
Vaata Kuld ja Kosmonaut
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Kuld ja Kristall
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Vaata Kuld ja Kristus
Kroisos
Claude Vignoni maal Kroisos (umbes 595–546 eKr) oli viimane Lüüdia kuningas, valitses 560–547 eKr.
Vaata Kuld ja Kroisos
Kroon
Kroon on võrukujuline vääriskividega kaunistatud väärismetallist peaehe, mis tähistab monarhi võimu.
Vaata Kuld ja Kroon
Kuld (heraldika)
Heraldiline tinktuur kuld ja sellele vastav viirutus Kuld (prantsuse keeles or 'kuld') on heraldiline tinktuur, mis loetakse metallide ehk heledate värvide hulka ja mis välimuselt vastab metalli kulla värvusele ja läikele.
Vaata Kuld ja Kuld (heraldika)
Kuld (täpsustus)
*Kuld on väärismetall.
Vaata Kuld ja Kuld (täpsustus)
Kuldgloobus
Natalie Wood ja Ruth Gordon 23. Kuldgloobuse tseremoonial Kuldgloobus (ingl Golden Globe Awards) on Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleauhind, mis antakse välja igal aastal ametliku õhtusöögi käigus.
Vaata Kuld ja Kuldgloobus
Kuldlõige
Kuldlõige (ka jumalik proportsioon, kuldne lõige, kuldne suhe) tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine).
Vaata Kuld ja Kuldlõige
Kuldmedal
USA laskesportlase Nancy Johnsoni kuldmedal 2000. aasta Sydney suveolümpiamängudelt 1964. aasta taliolümpiamängude kuld-, hõbe- ja pronksmedal Kuldmedal (vananenud kirjanduses kuldauraha (vaadatud 12.02.2019)) on auhind (medal), mida antakse mingi saavutuse eest, näiteks spordivõistlusel, kooli lõpetamisel.
Vaata Kuld ja Kuldmedal
Kuldvasikas
Nicolas Poussin "Kuldvasika jumaldamine", 1633-1634 Kuldvasikas on kullast vasikakuju, mida iisraellased olevat kunagi kultuseobjektina kummardanud.
Vaata Kuld ja Kuldvasikas
Kullapalavik
Kullapalavik oli ja on aeg, kui töölised koondusid erinevaist maailma paigust kindlale alale, kus on leitud suuremas koguses kulda.
Vaata Kuld ja Kullapalavik
Kullastandard
Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Vaata Kuld ja Kullastandard
Kuningvesi
Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.
Vaata Kuld ja Kuningvesi
Kuubiline süngoonia
Kuubiline süngoonia (inglise cubic (isometric) system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on neli kolmandat järku sümmeetriatelge.
Vaata Kuld ja Kuubiline süngoonia
Kuup
---- right Kuup on korrapärane kuustahukas, üks viiest korrapärasest hulktahukast.
Vaata Kuld ja Kuup
Kvaasiosake
Kvaasiosakeseks ja kollektiivseteks ergastusteks nimetatakse osakestefüüsikas paljudest osakestest koosneva süsteemi häiritusi, mis käituvad nagu elementaarosakesed.
Vaata Kuld ja Kvaasiosake
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kuld ja Ladina keel
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Kuld ja Lahus
Laureaat
Laureaat (ladina laureatus 'loorberiga pärjatud, loorberiga kroonitud') märgib ametlikult auhinnatud kirjanikku, kunstnikku, muusikut, teadlast või ühiskonnategelast.
Vaata Kuld ja Laureaat
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Kuld ja Lämmastik
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Kuld ja Lämmastikhape
Lüüdia
Lüüdia algne piirkond Lüüdia oli vanaaja ajalooline piirkond ja kuningriik Väike-Aasia lääneosas.
Vaata Kuld ja Lüüdia
Lüliti
Lüliti on elektrotehnikas kasutatav seadis elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks.
Vaata Kuld ja Lüliti
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Vaata Kuld ja Lõhenevus
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Kuld ja Lõhn
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Vaata Kuld ja Lõuna-Aafrika Vabariik
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Vaata Kuld ja Leelismetallid
Lehtkuld
178x178px Lehtkuld ehk kuldfoolium on mitmekordse valtsimise teel saadud üliõhuke kullast leht paksusega 1/12 000 mm.
Vaata Kuld ja Lehtkuld
Lendur
Lennuki kapten kabiinis Sõjalennuki piloot Lendur ehk piloot (itaalia keeles pilota) on vajaliku koolituse ja oskustega, nõutava ametliku loaga pädev isik, kes olles ise lennuki, helikopteri või muu lennuvahendi juhtkabiinis, juhib seda.
Vaata Kuld ja Lendur
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Vaata Kuld ja Lennuk
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Kuld ja Lihtaine
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Kuld ja Loodus
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Kuld ja Maa
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Vaata Kuld ja Maa tuum
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Kuld ja Maak
Maakmineraal
Maakmineraal magnetiit dioriidis Maakmineraal on mineraal, mis moodustab kasuliku osa maagist.
Vaata Kuld ja Maakmineraal
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Vaata Kuld ja Maarja
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Kuld ja Maksud
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Kuld ja Mangaan
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Kuld ja Materjal
Münt
Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.
Vaata Kuld ja Münt
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Kuld ja Merevesi
Metall-lõng
Metall-lõng või metallniit on ühe komponendina vääris- või muud metalli sisaldav riba, lõng või niit, mida kasutatakse kaunistuseks luksuslikes tekstiilides kas sissekootuna, tikandina, pitsiks põimituna, pealeõmmelduna (couching ehk Buhhaara tikand) või mõnel muul viisil.
Vaata Kuld ja Metall-lõng
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Kuld ja Metallid
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Kuld ja Meteoriit
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Vaata Kuld ja Miljard
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Kuld ja Mineraal
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Vaata Kuld ja Mohsi astmik
Mooses
Rembrandti maal Moosesest koos kümne käsuga Mooses (heebrea מֹשֶׁה Mōšeh, araabia موسى Mūsá) oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku.
Vaata Kuld ja Mooses
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Kuld ja Neutron
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Kuld ja Nikkel
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Vaata Kuld ja Nobeli auhind
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Kuld ja Normaaltingimused
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Kuld ja Oksüdatsioon
Olümpiamängud
Olümpiamängud on kas.
Vaata Kuld ja Olümpiamängud
Oscar
Kodaki teater 2009. aasta Oscarite gala ajal Esimene parima filmi tiitli võitnud teos oli tummfilm Wings (1927) Oscar (inglise keeles Academy Award) on 1929.
Vaata Kuld ja Oscar
Paberraha
Eri valuutades 5000 ühiku väärtusega paberrahad Vana Iisraeli seeklit paberrahana, mõlemad küljed (1980) Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline.
Vaata Kuld ja Paberraha
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Vaata Kuld ja Pallaadium
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Kuld ja Pühak
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Kuld ja Peruu
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Kuld ja Pinge (elekter)
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Kuld ja Plaatina
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Kuld ja Plastid
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Vaata Kuld ja Plastsus
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Kuld ja Plii
Polarisatsioonimikroskoop
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.
Vaata Kuld ja Polarisatsioonimikroskoop
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Kuld ja Poolestusaeg
Portselan
Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on savimassi liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost.
Vaata Kuld ja Portselan
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Kuld ja Prooton
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Kuld ja Raadiolained
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Kuld ja Radioaktiivsus
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Vaata Kuld ja Raha
Rahapoliitika
Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust.
Vaata Kuld ja Rahapoliitika
Rahvusvaheline Valuutafond
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.
Vaata Kuld ja Rahvusvaheline Valuutafond
Ramon Llull
Ramon Llull Ramon Llull (ka Raimundus Lullus, Raymundus Lullus või Lullius, Raymond Lull, Raymond Lully; u 1232 – u 1315) oli Mallorca saarelt pärit kirjanik, filosoof ja loogik, frantsiskaani ordu ilmikvend.
Vaata Kuld ja Ramon Llull
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Kuld ja Raud
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Kuld ja Ravim
Relativistlik kvantkeemia
Relativistlik kvantkeemia on teadusharu, mis kasutab kvantkeemiat ja relativistlikku mehaanikat, selgitamaks keemiliste elementide omadusi ja struktuuri, eriti perioodilisussüsteemi raskete elementide omi.
Vaata Kuld ja Relativistlik kvantkeemia
Relee
Relee (prantsuse k relais ′vahetus′) on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele (sisendsignaalile) reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali).
Vaata Kuld ja Relee
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Kuld ja Rooma keisririik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Kuld ja Saksamaa
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Vaata Kuld ja Sümbol
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kuld ja Süsinik
Skaneeriv elektronmikroskoop
Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist.
Vaata Kuld ja Skaneeriv elektronmikroskoop
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Kuld ja Soolad
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Kuld ja Sulam
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Kuld ja Sulamistemperatuur
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Vaata Kuld ja Tööriist
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Vaata Kuld ja Tehiskaaslane
Teine Moosese raamat
Moosese teine raamat ehk Exodus kuulub Vana Testamendi esimesse osasse, Toorasse.
Vaata Kuld ja Teine Moosese raamat
Telefon
Ketasvalimisega telefon Ericsson Dialog Telefon ehk telefoniaparaat (van kõnetraat) on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses.
Vaata Kuld ja Telefon
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Vaata Kuld ja Telluur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Kuld ja Tihedus
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Vaata Kuld ja Toatemperatuur
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Vaata Kuld ja Tseesium
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Kuld ja Tsink
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Kuld ja Tuumareaktsioon
Uljaste (Lüganuse)
Uljaste (18. sajandi kaartidel Uljast) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Kuld ja Uljaste (Lüganuse)
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Kuld ja Ultraviolettkiirgus
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Kuld ja Valgus
Valuuta
Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).
Vaata Kuld ja Valuuta
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Kuld ja Vana-Kreeka
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Kuld ja Vask
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Vaata Kuld ja Väärismetallid
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Kuld ja Väävelhape
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Vaata Kuld ja Värv
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Kuld ja Venemaa
Vermimine
Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.
Vaata Kuld ja Vermimine
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Vaata Kuld ja Versailles' rahu
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Kuld ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Kuld ja Vesinik
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata Kuld ja Vesinikperoksiid
Veski
Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar. Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.
Vaata Kuld ja Veski
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Vaata Kuld ja Vismut
Vredefort
Vredefort on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Free State'i provintsis Fezile Dabi ringkonnas Ngwathe vallas.
Vaata Kuld ja Vredefort
1919
1919.
Vaata Kuld ja 1919
1921
1921.
Vaata Kuld ja 1921
1932
1932.
Vaata Kuld ja 1932
1970. aastad
1970.
Vaata Kuld ja 1970. aastad
6. sajand eKr
6.
Vaata Kuld ja 6. sajand eKr
7. sajand eKr
7.
Vaata Kuld ja 7. sajand eKr
, Ikonograafia, India, Indium, Indoeuroopa algkeel, Inertsus (keemia), Infrapunakiirgus, Inglismaa, Inimene, Investeering, Ioon, Iriidium, Isotoop, Jaan Pelt, Jõesete, Jõhvi vald, Joodis, Kaaliumtsüaniid, Kaevandus, Kanada, Karaat (puhtus), Keemiline aine, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keskaeg, Kiiver, Kirik (pühakoda), Klaas, Kloor, Klooster, Koit, Kompleksühend, Korrosioon, Kosmonaut, Kristall, Kristus, Kroisos, Kroon, Kuld (heraldika), Kuld (täpsustus), Kuldgloobus, Kuldlõige, Kuldmedal, Kuldvasikas, Kullapalavik, Kullastandard, Kuningvesi, Kuubiline süngoonia, Kuup, Kvaasiosake, Ladina keel, Lahus, Laureaat, Lämmastik, Lämmastikhape, Lüüdia, Lüliti, Lõhenevus, Lõhn, Lõuna-Aafrika Vabariik, Leelismetallid, Lehtkuld, Lendur, Lennuk, Lihtaine, Loodus, Maa, Maa tuum, Maak, Maakmineraal, Maarja, Maksud, Mangaan, Materjal, Münt, Merevesi, Metall-lõng, Metallid, Meteoriit, Miljard, Mineraal, Mohsi astmik, Mooses, Neutron, Nikkel, Nobeli auhind, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Olümpiamängud, Oscar, Paberraha, Pallaadium, Pühak, Peruu, Pinge (elekter), Plaatina, Plastid, Plastsus, Plii, Polarisatsioonimikroskoop, Poolestusaeg, Portselan, Prooton, Raadiolained, Radioaktiivsus, Raha, Rahapoliitika, Rahvusvaheline Valuutafond, Ramon Llull, Raud, Ravim, Relativistlik kvantkeemia, Relee, Rooma keisririik, Saksamaa, Sümbol, Süsinik, Skaneeriv elektronmikroskoop, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tööriist, Tehiskaaslane, Teine Moosese raamat, Telefon, Telluur, Tihedus, Toatemperatuur, Tseesium, Tsink, Tuumareaktsioon, Uljaste (Lüganuse), Ultraviolettkiirgus, Valgus, Valuuta, Vana-Kreeka, Vask, Väärismetallid, Väävelhape, Värv, Venemaa, Vermimine, Versailles' rahu, Vesi, Vesinik, Vesinikperoksiid, Veski, Vismut, Vredefort, 1919, 1921, 1932, 1970. aastad, 6. sajand eKr, 7. sajand eKr.