Sarnasusi Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Dobele komtuurkond, Grobiņa foogtkond, Kandava foogtkond, Kuldīga, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Vana-Liivimaa, Vindavi komtuurkond.
Dobele komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Dobele komtuurkond ja Kuldīga komtuurkond · Dobele komtuurkond ja Kuramaa ·
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Grobiņa foogtkond ja Kuldīga komtuurkond · Grobiņa foogtkond ja Kuramaa ·
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Kandava foogtkond ja Kuldīga komtuurkond · Kandava foogtkond ja Kuramaa ·
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond · Kuldīga ja Kuramaa ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa ja Kuramaa hertsogiriik ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond · Kuramaa ja Kuramaa piiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Kuldīga komtuurkond ja Liivimaa ordu · Kuramaa ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Kuldīga komtuurkond ja Liivimaa ordu maameister · Kuramaa ja Liivimaa ordu maameister ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Kuldīga komtuurkond ja Vana-Liivimaa · Kuramaa ja Vana-Liivimaa ·
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Kuldīga komtuurkond ja Vindavi komtuurkond · Kuramaa ja Vindavi komtuurkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa ühist
- Millised on sarnasused Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa
Võrdlus Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa
Kuldīga komtuurkond on 27 suhted, samas Kuramaa 148. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 5.71% = 10 / (27 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: