Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kullamaa kihelkond ja Märjamaa kihelkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kullamaa kihelkond ja Märjamaa kihelkond

Kullamaa kihelkond vs. Märjamaa kihelkond

Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis. Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Sarnasusi Kullamaa kihelkond ja Märjamaa kihelkond

Kullamaa kihelkond ja Märjamaa kihelkond on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Eestimaa kubermang, Johann Friedrich Hartknoch, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kirikumõis, Lääne kreis, Läänemaa, Lühend, Liivimaa atlas, Poolmõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Tolli mõis, Tolli vald.

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Eestimaa kubermang ja Kullamaa kihelkond · Eestimaa kubermang ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Johann Friedrich Hartknoch

Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.

Johann Friedrich Hartknoch ja Kullamaa kihelkond · Johann Friedrich Hartknoch ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Karjamõis ja Kullamaa kihelkond · Karjamõis ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Kõrvalmõis ja Kullamaa kihelkond · Kõrvalmõis ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Kihelkond ja Kullamaa kihelkond · Kihelkond ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Kirikumõis ja Kullamaa kihelkond · Kirikumõis ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Lääne kreis

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Kullamaa kihelkond ja Lääne kreis · Lääne kreis ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Kullamaa kihelkond ja Läänemaa · Läänemaa ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Lühend

Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.

Kullamaa kihelkond ja Lühend · Lühend ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Liivimaa atlas

Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.

Kullamaa kihelkond ja Liivimaa atlas · Liivimaa atlas ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.

Kullamaa kihelkond ja Poolmõis · Märjamaa kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Kullamaa kihelkond ja Rüütlimõis · Märjamaa kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Kullamaa kihelkond ja Saksa keel · Märjamaa kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Tolli mõis

Tolli mõisa koolimaja 19. sajandi lõpus Tolli mõis (saksa keeles Pargenthal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Kullamaa kihelkond ja Tolli mõis · Märjamaa kihelkond ja Tolli mõis · Näe rohkem »

Tolli vald

Tolli vald (saksa keeles Pargenthal) oli vald Läänemaal Kullamaa kihelkonnas.

Kullamaa kihelkond ja Tolli vald · Märjamaa kihelkond ja Tolli vald · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kullamaa kihelkond ja Märjamaa kihelkond

Kullamaa kihelkond on 70 suhted, samas Märjamaa kihelkond 64. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 11.19% = 15 / (70 + 64).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kullamaa kihelkond ja Märjamaa kihelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »