Sisukord
333 suhted: Aage Bohr, Abdus Salam, Abeli auhind, Abraham Niclas Edelcrantz, Adam Afzelius, Adam Johann von Krusenstern, Adolf Erik Nordenskiöld, Akadeemia, Alan Lloyd Hodgkin, Albert Einstein, Alexander von Humboldt, Alfred Nobel, Allvar Gullstrand, Alphonse de Candolle, Ameerika Ühendriigid, Anders Anton von Stiernman, Anders Celsius, Anders Jonas Ångström, Anders Lindstedt, André-Marie Ampère, Antoine Laurent de Jussieu, Antropoloogia, Arengubioloogia, Arheoloog, Arheoloogia, Arne Ardeberg, Arne Tiselius, Artturi Ilmari Virtanen, Arvid Carlsson, Astrofüüsika, Astronoomia, Atmosfääriteadused, Audoktor, August Ludwig von Schlözer, August Weismann, Augustin-Louis Cauchy, Bakterioloogia, Balzani auhind, Benedetto Croce, Bengt Samuelsson, Bernard Lovell, Bertil Ohlin, Biokeemik, Biomeditsiinitehnika, Bioteadused, Biotehnoloogia, Botaanik, Carl Friedrich Gauss, Carl von Linné, Carl Wilhelm Scheele, ... Laienda indeks (283 rohkem) »
- Nobeli auhinnad
- Rootsi kuninglikud akadeemiad
- Stockholmi ehitised
Aage Bohr
Aage Bohr 1955. aastal Aage Niels Bohr (19. juuni 1922 Kopenhaagen – 9. september 2009 Kopenhaagen) oli taani füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Aage Bohr
Abdus Salam
1987 Mohammad Abdus Salam (29. jaanuar 1926 – 21. november 1996) oli Pakistani füüsikateoreetik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Abdus Salam
Abeli auhind
Abeli auhind on Nobeli auhinnaga analoogne auhind puhta ja rakendusmatemaatika alal.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Abeli auhind
Abraham Niclas Edelcrantz
thumb Abraham Niclas Edelcrantz (sündinud Clewberg; 28. juuli 1754 – 15. märts 1821) oli Soomes sündinud Rootsi luuletaja ja loodusteadlane, Rootsi Akadeemia liige (1786).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Abraham Niclas Edelcrantz
Adam Afzelius
Adam Afzeliuse portree. Carl Fredric von Breda õlimaal Adam Afzelius (8. oktoober 1750 Larv, Västergötland – 20. jaanuar 1837 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane, kes on tuntud eeskätt botaanikuna.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Adam Afzelius
Adam Johann von Krusenstern
Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Adam Johann von Krusenstern
Adolf Erik Nordenskiöld
Parun (Nils) Adolf Erik Nordenskiöld (ˈnuːrdenʃɶld) (ka A. E. Nordenskioeld; 18. november 1832 Helsingi, Soome – 12. august 1901 Dalbyö, Södermanland, Rootsi) oli soome parun, geoloog, mineraloog ja polaaruurija.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Adolf Erik Nordenskiöld
Akadeemia
Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Akadeemia
Alan Lloyd Hodgkin
Sir Alan Lloyd Hodgkin (5. veebruar 1914 – 20. detsember 1998) oli Suurbritannia füsioloog ja biofüüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alan Lloyd Hodgkin
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Albert Einstein
Alexander von Humboldt
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alexander von Humboldt
Alfred Nobel
Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alfred Nobel
Allvar Gullstrand
Allvar Gullstrand (5. juuni 1862 Landskrona – 28. juuli 1930 Stockholm) oli rootsi silmaarst ja arstiteadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Allvar Gullstrand
Alphonse de Candolle
Alphonse de Candolle Alphonse Louis Pierre Pyrame de Candolle (28. oktoober 1806 Pariis – 4. aprill 1893 Genf) oli Šveitsi botaanik, Šveitsi botaaniku Augustin Pyrame de Candolle'i poeg.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Alphonse de Candolle
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ameerika Ühendriigid
Anders Anton von Stiernman
Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Anton von Stiernman
Anders Celsius
Anders Celsius (27. november 1701 Uppsala – 25. aprill 1744 Uppsala) oli Rootsi astronoom ja füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Celsius
Anders Jonas Ångström
Anders Jonas Ångström Anders Jonas Ångström (13. august 1814 Lögdö bruk, Hässjö kihelkond – 21. juuni 1874 Uppsala) oli rootsi füüsik ja astronoom, spektraalanalüüsi teerajaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Jonas Ångström
Anders Lindstedt
Anders Lindstedt (1925) Anders Lindstedt (27. juuni 1854 Sundborn – 16. mai 1939 Stockholm) oli rootsi astronoom, matemaatik ja statistik, kes on tuntud eeskätt Lindstedti-Poincaré meetodi leiutajana.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Anders Lindstedt
André-Marie Ampère
André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja André-Marie Ampère
Antoine Laurent de Jussieu
pisi Antoine Laurent de Jussieu (12. aprill 1748 Lyon – 17. september 1836) oli prantsuse botaanik, mitme teadusakadeemia liige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Antoine Laurent de Jussieu
Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Antropoloogia
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arengubioloogia
Arheoloog
Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arheoloog
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arheoloogia
Arne Ardeberg
Arne Lennart Ardeberg (sündinud 1940) on rootsi astronoom.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arne Ardeberg
Arne Tiselius
Arne Tiselius Arne Wilhelm Kaurin Tiselius (10. august 1902 Stockholm – 29. oktoober 1971 Uppsala) oli rootsi biokeemik, Uppsala ülikooli professor (1938–1968).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arne Tiselius
Artturi Ilmari Virtanen
Artturi Ilmari Virtanen (15. jaanuar 1895 Helsingi – 11. november 1973 Helsingi) oli soome biokeemik, kes tegeles peamiselt agrokeemiaga ja loomasöötade täiustamisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Artturi Ilmari Virtanen
Arvid Carlsson
Arvid Carlsson (25. jaanuar 1923 Uppsala – 29. juuni 2018) oli rootsi farmakoloog, kes on tuntud eelkõige oma tööga dopamiini uurimise alal.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Arvid Carlsson
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Astrofüüsika
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Astronoomia
Atmosfääriteadused
Atmosfääriteadused on Maa atmosfääri uurimine, selle protsessid, mõju, mida muud süsteemid avaldavad atmosfäärile, ja atmosfääri mõju nendele teistele süsteemidele.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Atmosfääriteadused
Audoktor
Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida antakse erilise austuse märgiks mingi ülikooli poolt.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Audoktor
August Ludwig von Schlözer
August Ludwig von Schlözer, 1779 August Ludwig von Schlözer (5. juuli 1735 Gaggstatt, Württemberg – 9. september 1809 Göttingen) oli saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja August Ludwig von Schlözer
August Weismann
August Weismann Friedrich Leopold August Weismann (17. jaanuar 1834 Frankfurt – 5. november 1914 Freiburg) oli saksa bioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja August Weismann
Augustin-Louis Cauchy
Augustin Louis Cauchy Augustin Louis Cauchy (21. august 1789 – 23. mai 1857) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes andis suure panuse matemaatilise analüüsi arengusse.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Augustin-Louis Cauchy
Bakterioloogia
Bakterioloogia on mikrobioloogia haru, mis uurib baktereid ning tegeleb nende liikide tuvastamise, klassifitseerimise ja iseloomustamisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bakterioloogia
Balzani auhind
Balzani auhind on iga-aastane rahvusvaheline auhind teaduse ja kultuuri valdkonnas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Balzani auhind
Benedetto Croce
Benedetto Croce Benedetto Croce (25. veebruar 1866 Pescasseroli – 20. november 1952 Napoli) oli itaalia idealistlik filosoof, ajaloolane ja poliitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Benedetto Croce
Bengt Samuelsson
Bengt Ingemar Samuelsson (sündinud 21. mail 1934 Halmstadis) on rootsi biokeemik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bengt Samuelsson
Bernard Lovell
Sir Alfred Charles Bernard Lovell (31. august 1913 Oldland Common, Gloucestershire – 6. august 2012) oli inglise füüsik ja astronoom, raadioastronoomia teerajaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bernard Lovell
Bertil Ohlin
Bertil Ohlin Bertil Gotthard Ohlin (23. aprill 1899 – 3. august 1979) oli Rootsi majandusteadlane ja poliitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bertil Ohlin
Biokeemik
Biokeemik on biokeemiaga tegelev teadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Biokeemik
Biomeditsiinitehnika
Ultraheliuuringu esitlus arvutiga on näide biomeditsiinitehnilisest lahendusest Biomeditsiinitehnika ehk biotehnika (inglise biomedical engineering, bioengineering) on tehnikateaduste rakendamine meditsiinis ja bioloogias.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Biomeditsiinitehnika
Bioteadused
Bioteadused (inglise keeles life sciences) on elusorganismide ehitust ja käitumist käsitlev mis tahes loodusteaduste haru, näiteks bioloogia, arstiteadus, antropoloogia, ökoloogia ja füsioloogia.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Bioteadused
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Biotehnoloogia
Botaanik
Richard Linderum: "Sitzender Mönch-Botaniker" Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Botaanik
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl Friedrich Gauss
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl von Linné
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl Wilhelm Scheele
Carl Woese
Carl Woese 2004. aastal 16S rRNA struktuuri erinevuste alusel kirjeldatud "elu puu" Carl Richard Woese (15. juuli 1928 New York – 30. detsember 2012) oli USA mikrobioloog, mikrobioloogia professor Illinoisi ülikoolis.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl Woese
Carl-Olof Jacobson
Carl-Olof Jacobson (24. aprill 1929 – 4. juuni 2018) oli rootsi zooloog, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Carl-Olof Jacobson
Catherine Césarsky
Catherine Césarsky, prantsuse astrofüüsik Catherine Jeanne Césarsky (sündinud 24. veebruaril 1943 Ambrazacis Prantsusmaal) on prantsuse astronoom, mitme teaduste akadeemia liige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Catherine Césarsky
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Charles Darwin
Christiaan Hendrik Persoon
thumb Christiaan Hendrik Persoon (1. veebruar 1761 – 16. november 1836) oli Lõuna-Aafrikast pärit peamiselt Prantsusmaal tegutsenud arst, mükoloog ja botaanik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Christiaan Hendrik Persoon
Christopher Polhem
thumb Christopher Polhem (kuni aadeldamiseni 1716. aastal Polhammar; 18. detsember 1661 Tingstäde, Gotland – 30. august 1751 Stockholm) oli rootsi leiutaja ja tööstur, keda peetakse rootsi mehaanikateaduse isaks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Christopher Polhem
Corneille Heymans
Corneille Jean François Heymans (28. märts 1892 – 18. juuli 1968) oli Belgia füsioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Corneille Heymans
Crafoordi auhind
Crafoordi auhind on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Crafoordi fondi egiidi all välja antav iga-aastane rahvusvaheline teadusauhind.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Crafoordi auhind
Edgar Adrian
Edgar Douglas Adrian (30. november 1889 Hampstead, London – 4. august 1977 Cambridge) oli inglise elektrofüsioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Edgar Adrian
Eduard Suess
Eduard Suess aastal 1869 Eduard Suess (20. august 1831 London – 26. aprill 1914 Viin) oli Austria geoloog ja poliitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eduard Suess
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eesti
Eesti Geograafia Selts
Eesti Geograafia Selts (lühend EGS) on Eestis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis ühendab geograafe ja geograafiahuvilisi.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eesti Geograafia Selts
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia
Elias Magnus Fries
pisi Elias Magnus Fries (15. august 1794 Femsjö (tänapäeval Hylte vallas) – 8. veebruar 1878 Uppsala) oli rootsi mükoloog ja botaanik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Elias Magnus Fries
Emanuel Swedenborg
Emanuel Swedenborgi portree (autor Carl Frederik von Breda) Emanuel Swedenborg (29. jaanuar 1688 – 29. märts 1772) oli rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Emanuel Swedenborg
Endel Tulving
Endel Tulving (kuni 19.08.1938 Endel Tulff; 26. mai 1927 Petseri – 11. september 2023) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Endel Tulving
Ernest Lawrence
Ernest Orlando Lawrence (8. august 1901 Canton, Lõuna-Dakota – 27. august 1958 Palo Alto, California) oli Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ernest Lawrence
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ernest Rutherford
Ernst Haeckel
Ernst Haeckel (1906) Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ernst Haeckel
Essee
Essee on mittefiktsioonilise kunstilise proosa žanr, milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Essee
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Etnoloogia
Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA
Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA, ka Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioon, akronüüm ALLEA, on Euroopa Nõukogu regiooni riikide teaduste akadeemiaid ühendav rahvusvaheline assotsiatsioon.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Evolutsioonibioloogia
Farmakoloogia
Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Farmakoloogia
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Füüsika
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Füsioloogia
Fieldsi medal
Fieldsi medal Fieldsi medal (inglise keeles Fields Medal, ametliku nimetusega International Medal for Outstanding Discoveries in Mathematics – 'rahvusvaheline medal väljapaistvate avastuste eest matemaatika alal') on rahvusvaheline matemaatikaautasu, mida annab välja Rahvusvaheline Matemaatikaunioon iga nelja aasta tagant toimuvatel rahvusvahelistel matemaatikute kongressidel.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Fieldsi medal
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Filosoof
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Filosoofia
François Magendie
Magendie 1822. aastal François Magendie (6. oktoober 1783 Bordeaux – 7. oktoober 1855 Sannois (Val-d'Oise) Pariisi lähedal) oli Prantsuse anatoom, arst ja füsioloog, keda loetakse eksperimentaalse farmakoloogia, toitumisteaduse ja füsioloogia rajajaks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja François Magendie
Frank Burnet
Sir Frank Macfarlane Burnet (3. september 1899 – 31. august 1985) oli Austraalia viroloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Frank Burnet
Franz Joseph Gall
Franz Joseph Gall Franz Joseph Gall (9. märts 1758 – 22. august 1828) oli saksa anatoom ja füsioloog, keda võib pidada neuropsühholoogia rajajaks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Franz Joseph Gall
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Friedrich Georg Wilhelm Struve
Friedrich Wilhelm Bessel
Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor Christian Albrecht Jensen Friedrich Wilhelm Bessel (22. juuli 1784 Minden/Vestfaal – 17. märts 1846 Königsberg/Ida-Preisimaa) oli saksa astronoom, matemaatik, füüsik ja geodeet.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Friedrich Wilhelm Bessel
Geneetik
Geneetik on teadlane, kes tegeleb geneetikaga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geneetik
Geograaf
Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geograaf
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geograafia
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geokeemia
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Geomorfoloogia
Georg Henrik von Wright
Georg Henrik von Wright (14. juuni 1916 Helsingi – 16. juuni 2003 Helsingi) oli Soome filosoof.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Georg Henrik von Wright
Gerard De Geer
Gerard De Geer Gerard Jakob De Geer (20. november 1858 Stockholm – 24. juuli 1943 Stockholm) oli Rootsi geoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gerard De Geer
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Glatsioloogia
Gunnar Myrdal
Gunnar Myrdal (jaanuar 1964) Karl Gunnar Myrdal (rootsi keeles; 6. detsember 1898 Gustafs – 17. mai 1987 Danderydi vald) oli Rootsi majandusteadlane, sotsioloog ja poliitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gunnar Myrdal
Gunnar Svärdson
Gunnar Svärdson (19. september 1914 – 6. november 1994) oli Rootsi ihtüoloog ja geneetik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gunnar Svärdson
Gustaf Dalén
Gustaf Dalén Nils Gustaf Dalén (30. november 1869 Stenstorp – 9. detsember 1937 Lidingö) oli rootsi leiutaja ja tööstur, AGA asutaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gustaf Dalén
Gustaf de Laval
thumb Karl Gustaf Patrik de Laval (9. mai 1845 Orsa – 2. veebruar 1913 Stockholm) oli rootsi leiutaja, insener ja tööstur.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gustaf de Laval
Gustaf Erik Pasch
Gustaf Erik Pasch (kuni 1806 Berggren, 3. september 1788 Norrköping – 6. september 1862) oli rootsi keemik ja leiutaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Gustaf Erik Pasch
Hannes Alfvén
Hannes Alfvén Hannes Olof Gösta Alfvén (30. mai 1908 Norrköping – 2. aprill 1995 Djursholm, Danderydi vald) oli rootsi plasmafüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1970).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hannes Alfvén
Hans Christian Ørsted
Hans Christian Ørsted Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hans Christian Ørsted
Hans von Euler-Chelpin
Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin ka Hans von Euler-Chelpin ka Hans von Euler(15. veebruar 1873 Augsburg – 6. november 1964 Stockholm) oli Saksa päritolu Rootsi biokeemik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hans von Euler-Chelpin
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hapnik
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Happesademed
Harlow Shapley
Harlow Shapley (2. november 1885 Nashville, Missouri osariik – 20. oktoober 1972 Boulder, Colorado) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Harlow Shapley
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hüdrogeoloogia
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hüdroloogia
Helge Backlund
Helge Götrik Backlund (vene keeles Хельге Гётрик Баклунд; 13. september (vkj 3. september) 1878 Tartu – 29. jaanuar 1958 Uppsala) oli rootsi päritolu Venemaa ja Rootsi geoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Helge Backlund
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Helsingi Ülikool
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hendrik Lorentz
Henri Cartan
Henri Cartan (1968) Henri Paul Cartan (8. juuli 1904 Nancy –13. august 2008 Pariis) oli prantsuse matemaatik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Henri Cartan
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Henri Poincaré
Henrik Meinander
Henrik Meinander (2016) Henrik Meinander (2009) Carl Henrik Meinander (sündinud 19. mail 1960 Helsingis) on soomerootsi ajaloolane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Henrik Meinander
Hermann Struve
Karl Hermann (von) Struve (3. oktoober 1854 – 12. august 1920) oli baltisaksa päritolu Venemaa ja Saksamaa astronoom ja matemaatik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hermann Struve
Hermann Weyl
Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hermann Weyl
Hugo de Vries
Hugo de Vries Hugo Marie de Vries (16. veebruar 1848 – 21. mai 1935) oli hollandi bioloog, kes rööbiti Carl Corrensi ja Erich von Tschermakiga taasavastas 1900.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Hugo de Vries
Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Humanitaarteadused
Ideedeajalugu
Ideedeajalugu on ajalooliste uuringute valdkond inimeste veendumuste loomisest, säilitamisest, mõjust ja arengust ning laiemalt teaduslike ideede tekkest ja edasiarendamisest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ideedeajalugu
Ihtüoloog
Ihtüoloog ehk kalateadlane on teadlane, kes tegeleb kalade uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ihtüoloog
Ilkka Hanski
Ilkka Hanski (2009) Ilkka Aulis Hanski (14. veebruar 1953 – 10. mai 2016) oli soome ökoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ilkka Hanski
Immunoloogia
Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Immunoloogia
Indrek Martinson
Indrek Martinson (26. detsember 1937 Tartu – 14. november 2009 Södra Sandby) oli eesti päritolu Rootsi füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Indrek Martinson
Infotehnoloogia
Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Infotehnoloogia
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Inseneriteadused
Ivar Afzelius
Johan Fredrik Ivar Afzelius (15. oktoober 1848 Uppsala – 30. oktoober 1921) oli Rootsi õigusteadlane ja poliitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ivar Afzelius
Ivar Ugi
Ivar Karl Ugi (9. september 1930 Kuressaare – 29. september 2005 München) oli Saksamaa keemik, kelle uurimisvaldkond oli põhiliselt orgaaniline keemia.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ivar Ugi
Jaak Peetre
Jaak Peetre (29. juuli 1935 Tallinn – 1. aprill 2019 Lund) oli eesti päritolu Rootsi matemaatik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jaak Peetre
Jacques Monod
Jacques Lucien Monod (9. veebruar 1910 Pariis, Prantsusmaa – 31. mai 1976 Cannes, Prantsusmaa) oli prantsuse biokeemik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jacques Monod
James Van Allen
James Van Allen (7. september 1914 – 9. august 2006) oli Ameerika Ühendriikide astrofüüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja James Van Allen
Jan Oort
Jan Hendrik Oort (28. aprill 1900 – 5. november 1992) oli Hollandi astronoom.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jan Oort
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jöns Jacob Berzelius
Jean Bourgain
Jean Bourgain, Belgia matemaatik Jean Bourgain (28. veebruar 1954 Oostende – 22. detsember 2018 Bonheiden, Belgia) oli Belgia matemaatik, Fieldsi medali kavaler ja matemaatikaalase läbimurde auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jean Bourgain
Jekaterina Daškova
Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jekaterina Daškova
Jeremy J. Burdon
Jeremy James Burdon (sündinud 19. juunil 1950 Singapuris) on Austraalia fütopatoloog ja evolutsioonibioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Jeremy J. Burdon
Johan Afzelius
Johan Afzelius Johan Afzelius (1753 Larv, Västergötland – 20. mai 1837) oli rootsi keemik, kes on tuntud eelkõige Jöns Jacob Berzeliuse doktoritöö juhendajana.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Johan Afzelius
Johan Backlund
Johan Oskar Backlund Spitzeri kosmoseteleskoobiga (2004) Johan Oskar Backlund (ka Jöns Oskar Backlund; (vene keeles Оскар Андреевич Баклунд; 28. aprill 1846 Länghem, Rootsi – 29. august (vkj 16. august) 1916 Pulkovo) oli Rootsi ja Venemaa astronoom. Johan Oskar Backlund on Rootsi taevamehaanikakoolkonna silmapaistvamaid esindajaid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Johan Backlund
John Broome
John Broome (sündinud 1947 Kuala Lumpuris) on Briti filosoof ja majandusteadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja John Broome
John Ericsson
John Ericsson John Ericsson (rootsi Johan Eriksson; 31. juuli 1803 Långbanshyttan – 8. märts 1889 New York) oli rootsi päritolu Ameerika Ühendriikide leiutaja ja insener.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja John Ericsson
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Joseph-Louis Lagrange
Juri Lotman
Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd – 28. oktoober 1993 Tartu) oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Juri Lotman
Kai Siegbahn
1981 Kai Manne Börje Siegbahn (20. aprill 1918 Lund – 20. juuli 2007 Ängelholm) oli rootsi füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kai Siegbahn
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Karl Ernst von Baer
Karl von Frisch
Karl von Frisch (20. november 1886 – 12. juuni 1982) oli Austria zooloog, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Karl von Frisch
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Karl XIV Johan
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keeleteadus
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keemia
Keemiatehnoloogia
Keemiatehnoloogia (ka keemiline tehnoloogia, inglise chemical technology, chemical engineering) on teadus tooraine keemilisest töötlemisest tarbeaineteks (nt kaupadeks) ja tootmisvahenditeks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keemiatehnoloogia
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Keskkonnateadus
Keskkonnateadus (vananenud kirjanduses ka enviroonika, environtoloogia) on interdistsiplinaarne teadus keskkonna füüsilise, keemilise ja bioloogiliste komponentide omavahelisest vastastikusest toimimisest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Keskkonnateadus
Konrad Lorenz
Konrad Zacharias Lorenz (7. november 1903 Viin – 27. veebruar 1989 Viin) oli Austria zooloog ja etoloog, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Konrad Lorenz
Konstantin Konstantinovitš
Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna – 4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Konstantin Konstantinovitš
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kosmoloogia
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kristallograafia
Kultuurigeograafia
Kultuurigeograafia on õpetus ruumilistest variatsioonidest kultuurirühmade vahel ning nende ruumilisest toimimisest ühiskonnas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kultuurigeograafia
Kuninglik Tehnikainstituut
Kuninglik Tehnikainstituut (ka Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Kuninglik Tehnikaülikool, Stockholmi Tehnikaülikool, Stockholmi Tehnikainstituut; rootsi keeles Kungliga Tekniska högskolan, lühend KTH) on ülikool Rootsis Stockholmis.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kuninglik Tehnikainstituut
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kvantfüüsika
Kyōto auhind
Kyōto auhinnaga kaasnev medal Kyōto auhind (jaapani keeles 京都賞, Kyōto-shō) on Jaapani mitteriiklik rahvusvaheline auhind, elutööauhind kunstis ja teaduses.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Kyōto auhind
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ladina keel
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Laev
Lantaan
Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lantaan
Lars Valerian Ahlfors
pisi Lars Valerian Ahlfors (18. aprill 1907 Helsingis – 11. oktoober 1996 USA-s Pittsburghis) oli Soome päritolu matemaatik, kes alates 1946.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lars Valerian Ahlfors
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Läänemeri
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lühend
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Leonhard Euler
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Liitium
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Limnoloogia
Lise Meitner
Lise Meitner (1946) Lise Meitner (17. november (levinud on ekslik sünnikuupäev 7. november) 1878 Viin – 27. oktoober 1968) oli silmapaistev Austria tuumafüüsik, kes koos Otto Frischiga kirjeldas 1939.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Lise Meitner
Londoni Kuninglik Selts
Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Londoni Kuninglik Selts
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Loodusteadus
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Loogika
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Loomastik
Louis Agassiz
pisi Louis Agassize autogramm Jean Louis Rodolphe Agassiz (28. mai 1807 Môtier (praegu Haut-Vully vald), Šveits – 14. detsember 1873 Cambridge, Massachusetts, USA) oli paleontoloog, glatsioloog, geoloog ja Maa loodusloo uurimise väljapaistev uuendaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Louis Agassiz
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Louis de Broglie
Louis Pasteur
Louis Pasteur (27. detsember 1822 Dole – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja mikrobioloog, kes on tuntud vaktsineerimise, käärimise ja pastöriseerimise põhimõtete avastajana – neist viimane ongi tema järgi nimetatud.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Louis Pasteur
Ludwig Boltzmann
Ludwig Boltzmann Ludwig Boltzmann (20. veebruar 1844 Viin – 5. september 1906) oli Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ludwig Boltzmann
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Maateadus
Manne Siegbahn
Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro – 26. september 1978 Ängelholm) oli rootsi füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Manne Siegbahn
Marie Curie
Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Marie Curie
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Marssal
Mary Leakey
Mary Douglas Leakey (neiupõlvenimi Nicol; 6. veebruar 1913 – 9. detsember 1996) oli briti arheoloog ja antropoloog, kes avastas kivistunud ''Proconsul'''i kolju.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mary Leakey
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Matemaatika
Max Born
Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Max Born
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Max Planck
Max von Laue
Max von Laue Max Theodor Felix von Laue (9. oktoober Pfaffendorf 1879 – 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Max von Laue
Mükoloogia
Mükoloogia ehk seeneteadus on seeni uuriv teadusharu.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mükoloogia
Müstika
Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Müstika
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Meditsiin
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Merebioloogia
Meregeoloogia
Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Meregeoloogia
Metseenlus
Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Metseenlus
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Michael Faraday
Mihhail Lomonossov
Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mihhail Lomonossov
Mikrobioloogia
Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Mikrobioloogia
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Molekulaarbioloogia
Molekulaarkineetiline teooria
Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Molekulaarkineetiline teooria
Nanotehnoloogia
Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nanotehnoloogia
Nathan Söderblom
Nathan Söderblomi büst Kungsholmeni kirikus Stockholmis Lars Olof Jonathan (Nathan) Söderblom (15. jaanuar 1866 Trönö, Hälsingland – 12. juuli 1931 Uppsala) oli rootsi vaimulik, alates 1914.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nathan Söderblom
Neurobioloogia
Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Neurobioloogia
Neuropsühholoogia
Neuropsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib aju struktuuri ja funktsioonide seotust erinevate psühholoogilistele protsesside ja käitumisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Neuropsühholoogia
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Niels Bohr
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nikkel
Nikolai Vorontsov
Nikolai Vorontsov (Николай Николаевич Воронцов, 1. jaanuar 1934 Moskva – 3. märts 2000 Moskva) oli vene zooloog, ökoloog, geneetik ja poliitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nikolai Vorontsov
Nils Herlitz
Nils Herlitz (1950) Nils Herlitzi hauakivi Djursholmi kalmistul Nils Herlitz (7. august 1888 Stockholm – 9. veebruar 1978) oli Rootsi jurist ja poliitik, Mõõduka Koalitsioonipartei liige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nils Herlitz
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nobeli auhind
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nobeli füüsikaauhind
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Nobeli keemiaauhind
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Okeanograafia
Olavi Granö
Olavi Granö Olavi Johannes Granö (27. mai 1925 Helsingi – 19. aprill 2013) oli soome geograaf.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Olavi Granö
Olga Botner
Olga Botner, Taani-Rootsi füüsik füüsikaauhinna laureaatide esitlemine: ettekandja Olga Botner Olga Botner (sündinud 23. aprillil 1953 Varssavis) on Taani ja Rootsi füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Olga Botner
Olof Swartz
Olof Swartz (umbes 1810) Olof Peter Swartz (21. september 1760 Norrköping – 19. september 1818 Stockholm) oli rootsi botaanik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Olof Swartz
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Osakestefüüsika
Oscar Montelius
Gustav Oscar August Montelius (9. september 1843 – 4. november 1921) oli rootsi arheoloog, kes tegeles Euroopa esiaja uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Oscar Montelius
Oskar Kleini medal
Oskar Kleini mälestusloeng, ka Oskar Kleini medal, on teadusauhind, mida annab välja Stockholmi Ülikool.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Oskar Kleini medal
Otto Hahn
Otto Emil Hahn (8. märts 1879 – 28. juuli 1968) oli saksa keemik ning tuumakeemia ja radioaktiivsuse uurimise teerajaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Otto Hahn
Otto Wilhelm von Struve
Otto Wilhelm von Struve. Ivan Kramskoi portree (1886) Otto Wilhelm von Struve (7. mai 1819 Tartu – 14. aprill 1905 Karlsruhe) oli baltisaksa päritolu Venemaa astronoom.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Otto Wilhelm von Struve
Paleoökoloogia
Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleoökoloogia
Paleobotaanika
lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleobotaanika
Paleolimnoloogia
Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleolimnoloogia
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleontoloogia
Paleozooloogia
Paleozooloogia on paleontoloogia haru, mis keskendub fossiilsete loomade uurimisele.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paleozooloogia
Paul Crutzen
Paul Jozef Crutzen (3. detsember 1933 Amsterdam – 28. jaanuar 2021) oli hollandi keemik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paul Crutzen
Paul Ehrlich
Paul Ehrlich (14. märts 1854 – 20. august 1915) oli Saksa arst ja arstiteadlane, kes spetsialiseerus hematoloogiale, immunoloogiale ja antimikroobsele keemiaravile.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paul Ehrlich
Paul Greengard
Paul Greengard (11. detsember 1925 – 13. aprill 2019) oli Ameerika neuroloog, tuntud neuronite molekulaar- ja rakufunktsiooni puudutava töö poolest.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Paul Greengard
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Peapiiskop
Pehr von Afzelius
Pehr von Afzelius Pehr von Afzelius (1816. aastani Pehr Afzelius; 1760 Larv, Västergötland – 2. detsember 1843 Uppsala) oli rootsi arstiteadlane ja arst, loodusteadlase Adam Afzeliuse ja keemik Johan Afzeliuse vend.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pehr von Afzelius
Pehr Wilhelm Wargentin
Otto Henrik Wallgreni litograafia Carl Fredrich Branderi originaali järgi. ''Pehr Wargentin''. 1849 Mikael Andree. Pehr Wilhelm Wargentin. 1927 Pehr Wilhelm Wargentin (1879. aasta portree) Pehr Wilhelm Wargentin (22. september 1717 Sunne – 13. detsember 1783 Stockholm) oli rootsi astronoom ja statistik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pehr Wilhelm Wargentin
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pierre-Simon Laplace
Pjotr Kapitsa
Pjotr Kapitsa 1964. aastal Pjotr Leonidovitš Kapitsa (Пётр Леонидович Капица; 9. juuli 1894 Kroonlinn – 8. aprill 1984 Moskva) oli vene füüsik, kes avastas 1937.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Pjotr Kapitsa
Polaaruurimine
Briti Antarktika-uurija Ernest Shackletoni skulptuur Londonis Royal Geographical Society peakorteri ees, mis kujutab polaaruurija riietust vastavuses polaaralade karmidele ilmatingimustele 1910. aastatel Polaaruurimine on Maa polaaralade – Arktika piirkonna ja Antarktise – uurimisprotsess.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Polaaruurimine
Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Politoloogia
Prantsuse Teaduste Akadeemia
Prantsuse Teaduste Akadeemia (prantsuse Académie des sciences) on 1666 asutatud Prantsusmaa riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia); ühtlasi Prantsusmaa Instituudi üks viiest akadeemiast.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Prantsuse Teaduste Akadeemia
Raadioastronoomia
Very Large Array raadioteleskoopide komplekt, USA New Mexico osariik Raadioastronoomia on astronoomia haru, mis uurib taevakehadelt ja Universumist tulevaid raadiolaineid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Raadioastronoomia
Ragnar Frisch
Ragnar Anton Kittil Frisch (3. märts 1895 Kristiaania – 31. jaanuar 1973 Oslo) oli norra majandusteadlane, Oslo ülikooli majandusprofessor, esimene Nobeli majandusauhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ragnar Frisch
Ragnar Granit
Ragnar Arthur Granit (30. oktoober 1900 – 12. märts 1991) oli Soome-Rootsi füsioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ragnar Granit
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rakubioloogia
René Just Haüy
René Just Haüy René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée – 1. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja René Just Haüy
Richard Owen
Richard Owen Richard Owen (20. juuli 1804 Lancaster – 18. detsember 1892) oli inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Richard Owen
Richard Villems
Richard Villems 2010. aastal Richard Villems (sündinud 28. novembril 1944 Pärnus) on eesti geneetik, Tartu Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987), Eesti Teaduste Akadeemia president 2004–2014.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Richard Villems
Risto Näätänen
Risto Näätänen Risto Kalervo Näätänen (14. juuni 1939 Helsingi – 5. oktoober 2023 Helsingi) oli soome psühholoogiateadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Risto Näätänen
Robert Koch
Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Robert Koch
Roger-Maurice Bonnet
prantsuse astrofüüsik Roger-Maurice Bonnet (sündinud 23. detsembril 1937 Prantsusmaal Essonne'i departemangus Dourdanis) on prantsuse astrofüüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Roger-Maurice Bonnet
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi keel
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi kuningas
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks (rootsi keeles: Sveriges Riksbanks pris i ekonomisk vetenskap till Alfred Nobels minne), sageli nimetatakse seda ka Nobeli majandusauhinnaks, erineb Nobeli auhindadest selle poolest, et see auhind ei ole loodud Alfred Nobeli tahte avaldusena.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks
Sõukruvi
Sõukruvi Sõukruvi laba Sõukruvi ehk laevakruvi (venekeelse laenuna laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sõukruvi
Shaw' auhind
Shaw' auhind (inglise keeles Shaw Prize) on rahvusvaheline teadusauhind avastuste ja saavutuste eest astronoomia, eluteaduste ja meditsiini ning matemaatika valdkonnas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Shaw' auhind
Shin'ichirō Tomonaga
Shin'ichirō Tomonaga (朝永 振一郎 Tomonaga Shin'ichirō, 31. märts 1906 Tokyo – 8. juuli 1979) oli jaapani füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Shin'ichirō Tomonaga
Sigurd Curman
Jon Sigurd Curman (29. aprill 1879 Stockholm — 14. veebruar 1966 Solna) oli Rootsi arhitektuuriajaloo professor, riigiantikvaar ja kirikute restauraator.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sigurd Curman
Siméon Denis Poisson
Siméon Poisson Parun Siméon Denis Poisson (21. juuni 1781 – 25. aprill 1840) oli prantsuse matemaatik, insener ja füüsik, kellel on palju olulisi teaduslikke saavutusi.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Siméon Denis Poisson
Sise-Aasia
Sise-Aasia ehk Tsentraal-Aasia on piirkond Aasia keskosas, mis hõlmab põhiliselt Mongoolia ja Lääne-Hiina.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sise-Aasia
Sotsiaalteadused
Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalteadused
Sotsioloog
Sotsioloog on sotsiaalteadlane, kes tegeleb sotsioloogiaga.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sotsioloog
Sten Karling
Sten Ingvar Karling (13. jaanuar 1906 Barberton, Ohio, USA – 10. detsember 1987 Stockholm, Rootsi) oli rootsi kunstiteadlane ja kunstikriitik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sten Karling
Stephen R. Carpenter
järveökoloog ja limnoloog Stephen Russell Carpenter (sündinud 5. juulil 1952 Kansas Citys) on USA järveökoloog ja limnoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Stephen R. Carpenter
Sune Bergström
Karl Sune Detlof Bergström (10. jaanuar 1916 Stockholm – 15. august 2004) oli rootsi biokeemik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sune Bergström
Svante Arrhenius
Svante Arrhenius, täisnimega Svante August Arrhenius (19. veebruar 1859 Viki linnus, Rootsi – 2. oktoober 1927 Stockholm), oli Rootsi füüsik ja keemik, kes formuleeris elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Svante Arrhenius
Svante Pääbo
Svante Pääbo (sündinud 20. aprillil 1955 Stockholmis) on eesti juurtega rootsi geneetik, üks paleogeneetika rajajatest, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Svante Pääbo
Sven Hedin
Sven Hedin Sven Anders Hedin (19. veebruar 1865 Stockholm – 26. november 1952 Stockholm) oli rootsi maadeuurija ja geograaf.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sven Hedin
Sven Olving
Sven Olving, 2012 Sven Olving (sünninimi Sven Grünreich; 11. september 1928 Tallinn – 1. märts 2016 Göteborg) oli eesti päritolu Rootsi füüsik ja tehnikateadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Sven Olving
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tallinna Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikool
Tartu observatoorium
Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tartu observatoorium
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teadus
Tehisintellekt
Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tehisintellekt
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teleskoop
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teoloog
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Teosoofia
Terry Callaghan
Terry Vincent Callaghan (sündinud 11. märtsil 1945) on Briti ökoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Terry Callaghan
Theodor Svedberg
Theodor Svedberg (30. august 1884 – 25. veebruar 1971) oli rootsi keemik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Theodor Svedberg
Thomas Alva Edison
Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 – 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Thomas Alva Edison
Thomas Huxley
Thomas Henry Huxley (4. mai 1825 Ealing – 29. juuni 1895 Eastbourne) oli inglise loodusteadlane, kes oli tuline Charles Darwini evolutsiooniteooria pooldaja – seetõttu on teda nimetatud ka Darwini buldogiks.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Thomas Huxley
Thomas Telford
Thomas Telford (graveeritud portree 1840. aastatest) Pontcysyllte akvedukt (foto 2005) Thomas Telford (9. august 1757 – 2. september 1834) oli šoti ehitusinsener, arhitekt ja sillaehitaja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Thomas Telford
Torsten Wiesel
Torsten Nils Wiesel (sündinud 3. juunil 1924) on Rootsi neurofüsioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Torsten Wiesel
Tunnetusteadus
Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tunnetusteadus
Tuulium
Tuulium (sümbol Tm) on keemiline element järjenumbriga 69.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tuulium
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Tuumafüüsika
Ulf von Euler
Ulf Svante von Euler (7. veebruar 1905 – 9. märts 1983) oli Rootsi füsioloog ja farmakoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Ulf von Euler
Võrdlev anatoomia
Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Võrdlev anatoomia
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Venemaa
Viktor Hambardzumjan
Viktor Hambardzumjan 100-drammisel pangatähel Viktor Hambardzumjan (armeenia keeles Վիկտոր Համբարձումյան); venepäraselt Viktor Amazaspovitš Ambartsumjan (vene keeles Виктор Амазаспович Амбарцумян), BGN/PCGNi latinisatsioonis inglispäraselt Viktor Hambardzumyan; 18.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Viktor Hambardzumjan
Viktor Mutt (biokeemik)
Viktor Mutt, ka Victor Mutt (29. detsember 1923 Tartu – 9. september 1998 Stockholm) oli eesti päritolu Rootsi arstiteadlane ja biokeemik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Viktor Mutt (biokeemik)
Vulkanoloog
Vulkanoloog on geoloog, kes on spetsialiseerunud vulkanoloogiale ehk vulkaanide uurimisele.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Vulkanoloog
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wilhelm Ostwald
Wilhelm Ramsay
Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wilhelm Ramsay
Wilhelm Röntgen
Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wilhelm Röntgen
William Herschel
Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja William Herschel
William Thomson
William Thomson, esimene parun Kelvin (Largsi parun Kelvin), tuntud kui lord Kelvin, (26. juuni 1824 Belfast – 17. detsember 1907 Largs) oli iiri-šoti füüsik, matemaatik ja insener.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja William Thomson
Wolfgang Pauli
pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Wolfgang Pauli
Zhang Miman
Zhang Miman (ka Chang Mee-mann, hiina 张弥曼; sündinud 17. aprillil 1936 Nanjing Shis) on hiina paleoihtüoloog ja evolutsioonibioloog.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja Zhang Miman
1739
1739.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1739
1747
1747.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1747
1762
1762.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1762
1798
1798.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1798
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 18. sajand
1810
1810.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1810
1816
1816.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1816
1833
1833.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1833
1850
1850.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1850
1876
1876.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1876
1877
1877.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1877
1878
1878.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1878
1879
1879.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1879
1881
1881.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1881
1897
1897.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1897
1899
1899.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1899
1901
1901.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1901
1904
1904.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1904
1909
1909.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1909
1914
1914.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1914
1936
1936.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1936
1938
1938.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1938
1947
1947.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1947
1951
1951.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1951
1960
1960.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1960
1969
1969.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1969
1979
1979.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1979
1982
1982.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1982
1983
1983.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1983
1984
1984.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1984
1985
1985.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1985
1986
1986.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1986
1987
1987.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1987
1988
1988.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1988
1989
1989.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1989
1990
1990.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1990
1991
1991.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1991
1993
1993.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 1993
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2000
2004
2004.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2004
2007
2007.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2007
2010
2010.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2010
2011
2011.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2011
2013
2013.
Vaata Kuninglik Teaduste Akadeemia ja 2013
Vaata ka
Nobeli auhinnad
- Alfred Nobel
- Kuninglik Teaduste Akadeemia
- Nobeli auhind
- Nobeli füüsikaauhind
- Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
- Nobeli keemiaauhind
- Nobeli kirjandusauhind
- Nobeli rahuauhind
- Ragnar Sohlman
- Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks
Rootsi kuninglikud akadeemiad
- Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia
- Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia
- Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia
- Kuninglik Kirjanduse, Ajaloo ja Muististe Akadeemia
- Kuninglik Sõjateaduste Akadeemia
- Kuninglik Teaduste Akadeemia
- Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia
Stockholmi ehitised
- Kuninglik Teaduste Akadeemia
- Kuninglik Teater
- Rootsi Rahvusraamatukogu
- Rootsi Riigiarhiiv
- Skogskyrkogården
- Stockholmi Ülikool
- Suurbritannia suursaatkond Stockholmis
- Svea õuekohus
Tuntud ka kui Kungliga Vetenskapsakademien, Rootsi KTA, Rootsi Kuninglik TA, Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, Rootsi Teaduste Akadeemia.
, Carl Woese, Carl-Olof Jacobson, Catherine Césarsky, Charles Darwin, Christiaan Hendrik Persoon, Christopher Polhem, Corneille Heymans, Crafoordi auhind, Edgar Adrian, Eduard Suess, Eesti, Eesti Geograafia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia, Elias Magnus Fries, Emanuel Swedenborg, Endel Tulving, Ernest Lawrence, Ernest Rutherford, Ernst Haeckel, Essee, Etnoloogia, Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA, Evolutsioonibioloogia, Farmakoloogia, Füüsika, Füsioloogia, Fieldsi medal, Filosoof, Filosoofia, François Magendie, Frank Burnet, Franz Joseph Gall, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Friedrich Wilhelm Bessel, Geneetik, Geograaf, Geograafia, Geokeemia, Geomorfoloogia, Georg Henrik von Wright, Gerard De Geer, Glatsioloogia, Gunnar Myrdal, Gunnar Svärdson, Gustaf Dalén, Gustaf de Laval, Gustaf Erik Pasch, Hannes Alfvén, Hans Christian Ørsted, Hans von Euler-Chelpin, Hapnik, Happesademed, Harlow Shapley, Hüdrogeoloogia, Hüdroloogia, Helge Backlund, Helsingi Ülikool, Hendrik Lorentz, Henri Cartan, Henri Poincaré, Henrik Meinander, Hermann Struve, Hermann Weyl, Hugo de Vries, Humanitaarteadused, Ideedeajalugu, Ihtüoloog, Ilkka Hanski, Immunoloogia, Indrek Martinson, Infotehnoloogia, Inseneriteadused, Ivar Afzelius, Ivar Ugi, Jaak Peetre, Jacques Monod, James Van Allen, Jan Oort, Jöns Jacob Berzelius, Jean Bourgain, Jekaterina Daškova, Jeremy J. Burdon, Johan Afzelius, Johan Backlund, John Broome, John Ericsson, Joseph-Louis Lagrange, Juri Lotman, Kai Siegbahn, Karl Ernst von Baer, Karl von Frisch, Karl XIV Johan, Keeleteadus, Keemia, Keemiatehnoloogia, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Keskkonnateadus, Konrad Lorenz, Konstantin Konstantinovitš, Kosmoloogia, Kristallograafia, Kultuurigeograafia, Kuninglik Tehnikainstituut, Kvantfüüsika, Kyōto auhind, Ladina keel, Laev, Lantaan, Lars Valerian Ahlfors, Läänemeri, Lühend, Leonhard Euler, Liitium, Limnoloogia, Lise Meitner, Londoni Kuninglik Selts, Loodusteadus, Loogika, Loomastik, Louis Agassiz, Louis de Broglie, Louis Pasteur, Ludwig Boltzmann, Maateadus, Manne Siegbahn, Marie Curie, Marssal, Mary Leakey, Matemaatika, Max Born, Max Planck, Max von Laue, Mükoloogia, Müstika, Meditsiin, Merebioloogia, Meregeoloogia, Metseenlus, Michael Faraday, Mihhail Lomonossov, Mikrobioloogia, Molekulaarbioloogia, Molekulaarkineetiline teooria, Nanotehnoloogia, Nathan Söderblom, Neurobioloogia, Neuropsühholoogia, Niels Bohr, Nikkel, Nikolai Vorontsov, Nils Herlitz, Nobeli auhind, Nobeli füüsikaauhind, Nobeli keemiaauhind, Okeanograafia, Olavi Granö, Olga Botner, Olof Swartz, Osakestefüüsika, Oscar Montelius, Oskar Kleini medal, Otto Hahn, Otto Wilhelm von Struve, Paleoökoloogia, Paleobotaanika, Paleolimnoloogia, Paleontoloogia, Paleozooloogia, Paul Crutzen, Paul Ehrlich, Paul Greengard, Peapiiskop, Pehr von Afzelius, Pehr Wilhelm Wargentin, Pierre-Simon Laplace, Pjotr Kapitsa, Polaaruurimine, Politoloogia, Prantsuse Teaduste Akadeemia, Raadioastronoomia, Ragnar Frisch, Ragnar Granit, Rakubioloogia, René Just Haüy, Richard Owen, Richard Villems, Risto Näätänen, Robert Koch, Roger-Maurice Bonnet, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks, Sõukruvi, Shaw' auhind, Shin'ichirō Tomonaga, Sigurd Curman, Siméon Denis Poisson, Sise-Aasia, Sotsiaalteadused, Sotsioloog, Sten Karling, Stephen R. Carpenter, Sune Bergström, Svante Arrhenius, Svante Pääbo, Sven Hedin, Sven Olving, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tartu observatoorium, Teadus, Tehisintellekt, Teleskoop, Teoloog, Teosoofia, Terry Callaghan, Theodor Svedberg, Thomas Alva Edison, Thomas Huxley, Thomas Telford, Torsten Wiesel, Tunnetusteadus, Tuulium, Tuumafüüsika, Ulf von Euler, Võrdlev anatoomia, Venemaa, Viktor Hambardzumjan, Viktor Mutt (biokeemik), Vulkanoloog, Wilhelm Ostwald, Wilhelm Ramsay, Wilhelm Röntgen, William Herschel, William Thomson, Wolfgang Pauli, Zhang Miman, 1739, 1747, 1762, 1798, 18. sajand, 1810, 1816, 1833, 1850, 1876, 1877, 1878, 1879, 1881, 1897, 1899, 1901, 1904, 1909, 1914, 1936, 1938, 1947, 1951, 1960, 1969, 1979, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1993, 2000, 2004, 2007, 2010, 2011, 2013.