Sarnasusi Kuralased ja Lätlased
Kuralased ja Lätlased on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Baltlased, Kuramaa liivlased, Läänemeresoomlased, Läti, Läti keel, Leedu keel, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saksa keel, Semgalid, Võndlased.
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Kuralased · Baltlased ja Lätlased ·
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Kuralased ja Kuramaa liivlased · Kuramaa liivlased ja Lätlased ·
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Kuralased ja Läänemeresoomlased · Läänemeresoomlased ja Lätlased ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Kuralased ja Läti · Läti ja Lätlased ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Kuralased ja Läti keel · Läti keel ja Lätlased ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Kuralased ja Leedu keel · Lätlased ja Leedu keel ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Kuralased ja Liivimaa ordu · Lätlased ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Kuralased ja Liivimaa ristisõda · Lätlased ja Liivimaa ristisõda ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Kuralased ja Mõõgavendade ordu · Lätlased ja Mõõgavendade ordu ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Kuralased ja Riia peapiiskopkond · Lätlased ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Kuralased ja Rootsi · Lätlased ja Rootsi ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Kuralased ja Saksa keel · Lätlased ja Saksa keel ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Kuralased ja Semgalid · Lätlased ja Semgalid ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuralased ja Lätlased ühist
- Millised on sarnasused Kuralased ja Lätlased
Võrdlus Kuralased ja Lätlased
Kuralased on 103 suhted, samas Lätlased 46. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 9.40% = 14 / (103 + 46).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuralased ja Lätlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: