Ava Google MapsisSisukord
148 suhted: Aadel, Aizpute, Apuolė, Arheoloogiline kultuur, Aukštaitija, Žemaitija, Ärkamisaeg, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Baltisakslased, Baltlased, Bauska, Biron (Kuramaa suguvõsa), Cēsis, Daugava, Diplomaatia, Dobele komtuurkond, Eestimaa kubermang, Esimene maailmasõda, Frederik II, Gotthard Kettler, Grobiņa, Grobiņa foogtkond, Hilisrauaaeg, Jakob Kettler, Jaunjelgava, Jēkabpils, Jelgava, Kandava foogtkond, Kettler, Kivikalme, Kolmas Poola jagamine, Koloonia, Kuldīga, Kuldīga komtuurkond, Kura kuningad, Kura poolsaar, Kuralased, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa kuberneride loend, Kuramaa lahingud, Kuramaa liivlased, Kuramaa piiskopkond, Kuramaa rüütelkond, Kurzeme rajoon, Lahing, Landesveer, Latgale, ... Laienda indeks (98 rohkem) »
- Läti ajaloolised piirkonnad
- Läti geograafia
- Läti haldusjaotus
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Kuramaa ja Aadel
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuramaa ja Aizpute
Apuolė
Apuolė linnamägi Apuolė (žemaidi Apoulė või Apūlė, läti Apūle või Apole) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.
Vaata Kuramaa ja Apuolė
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Vaata Kuramaa ja Arheoloogiline kultuur
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Vaata Kuramaa ja Aukštaitija
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata Kuramaa ja Žemaitija
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Vaata Kuramaa ja Ärkamisaeg
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Kuramaa ja Balti erikord
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Kuramaa ja Balti Hertsogiriik
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Kuramaa ja Baltisakslased
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Kuramaa ja Baltlased
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Kuramaa ja Bauska
Biron (Kuramaa suguvõsa)
Biron, ka Biren, praegu Biron von Curland, kuni XVIII sajandini Bühren on Kuramaalt pärit aadli- ja valitsejasuguvõsa.
Vaata Kuramaa ja Biron (Kuramaa suguvõsa)
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Kuramaa ja Cēsis
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Kuramaa ja Daugava
Diplomaatia
Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Vaata Kuramaa ja Diplomaatia
Dobele komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Kuramaa ja Dobele komtuurkond
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Kuramaa ja Eestimaa kubermang
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Kuramaa ja Esimene maailmasõda
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Kuramaa ja Frederik II
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Kuramaa ja Gotthard Kettler
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Kuramaa ja Grobiņa
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Kuramaa ja Grobiņa foogtkond
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Vaata Kuramaa ja Hilisrauaaeg
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Vaata Kuramaa ja Jakob Kettler
Jaunjelgava
Jaunjelgava (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Vaata Kuramaa ja Jaunjelgava
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Vaata Kuramaa ja Jēkabpils
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Kuramaa ja Jelgava
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Kuramaa ja Kandava foogtkond
Kettler
Kuramaa hertsog Kettlerite vapp Kettler, ka Ketteler, on Vestfaalist pärinev Saksa aadlisuguvõsa, mille liikmed olid ka Kuramaa hertsogid aastatel 1561–1737.
Vaata Kuramaa ja Kettler
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Vaata Kuramaa ja Kivikalme
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Kuramaa ja Kolmas Poola jagamine
Koloonia
lc.
Vaata Kuramaa ja Koloonia
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Kuramaa ja Kuldīga
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Kuramaa ja Kuldīga komtuurkond
Kura kuningad
Kura kuningad (saksa keeles Kurische Könige; läti keeles kuršu ķoniņi; vene keeles куршские короли) oli sotsiaalne grupp Kuramaal tänapäeva Lätis, kes elas mitmetes külades praeguse Kuldīga piirkonna territooriumil.
Vaata Kuramaa ja Kura kuningad
Kura poolsaar
Kura poolsaar ehk Kuramaa on poolsaar Läti lääneosas, mida läänest piirab Läänemeri ja idast Läänemere osa: Liivi laht.
Vaata Kuramaa ja Kura poolsaar
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Vaata Kuramaa ja Kuralased
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa kubermang
Kuramaa kuberneride loend
Siin on loetletud Kuramaa Põhjasõja-aegsed kubernerid ning Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu kindral-, tsiviil- ja viitsekubernerid.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa kuberneride loend
Kuramaa lahingud
Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa lahingud
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa liivlased
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa piiskopkond
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Kuramaa ja Kuramaa rüütelkond
Kurzeme rajoon
Kurzeme rajooni asend Riias Kurzeme rajoon (läti Kurzemes rajons) on Riia linnaosa.
Vaata Kuramaa ja Kurzeme rajoon
Lahing
Waterloo lahing kujutatuna William Sadleri maalil Lahing on relvastatud kokkupõrge mitme inimrühma vahel.
Vaata Kuramaa ja Lahing
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Vaata Kuramaa ja Landesveer
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Kuramaa ja Latgale
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Vaata Kuramaa ja Läänemeresoomlased
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Kuramaa ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Kuramaa ja Läti
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Kuramaa ja Läti NSV
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Kuramaa ja Läti Vabadussõda
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Kuramaa ja Lätlased
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Kuramaa ja Leedu
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Kuramaa ja Liepāja
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Kuramaa ja Liivi laht
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Kuramaa ja Liivimaa kubermang
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Kuramaa ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Vaata Kuramaa ja Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Kuramaa ja Liivimaa ordu maameister
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Kuramaa ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Vaata Kuramaa ja Liivimaa vanem riimkroonika
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Kuramaa ja Liivlased
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Kuramaa ja Magnus
Miitavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Kuramaa ja Miitavi komtuurkond
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Kuramaa ja Napoleon I
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Kuramaa ja Nõukogude Liit
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Vaata Kuramaa ja Noorem rauaaeg
Pavel Bermondt-Avalov
Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович) (ka Avališvili; 4. märts 1877 – 27. jaanuar 1974 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919.
Vaata Kuramaa ja Pavel Bermondt-Avalov
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Kuramaa ja Pärisorjus
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Vaata Kuramaa ja Piltene
Piraadid
Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Vaata Kuramaa ja Piraadid
Postmark
Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).
Vaata Kuramaa ja Postmark
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Kuramaa ja Preisimaa
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Kuramaa ja Punaarmee
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Vaata Kuramaa ja Rauddiviis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Kuramaa ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kuramaa ja Rootsi
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Kuramaa ja Ruhnu
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Kuramaa ja Rzeczpospolita
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Vaata Kuramaa ja Saksi dünastia
Saldus
Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.
Vaata Kuramaa ja Saldus
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Kuramaa ja Saxo Grammaticus
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Vaata Kuramaa ja Sēlija
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Vaata Kuramaa ja Seelid
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Kuramaa ja Skandinaavia
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Kuramaa ja Taani
Talsi
Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.
Vaata Kuramaa ja Talsi
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Vaata Kuramaa ja Talude päriseksostmine
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Vaata Kuramaa ja Tukums
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Vaata Kuramaa ja Urmas Eelmäe
Vabatalupoeg
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Vaata Kuramaa ja Vabatalupoeg
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Kuramaa ja Valter Lang
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Kuramaa ja Vana-Liivimaa
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Vaata Kuramaa ja Vanem rauaaeg
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Vaata Kuramaa ja Vanema
Väegrupp Kurland
Väegrupp Kurland (saksa keeles Heeresgruppe Kurland) oli Teises maailmasõjas Saksa armee koosseisus võidelnud väeüksus.
Vaata Kuramaa ja Väegrupp Kurland
Väike-Leedu
Laiemalt nimetatakse Väike-Leeduks (leedu keeles Mažoji Lietuva) leedukeelseid alasid endise Ida-Preisimaa alal.
Vaata Kuramaa ja Väike-Leedu
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Vaata Kuramaa ja Võndlased
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Kuramaa ja Venelased
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Kuramaa ja Venemaa Keisririik
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Vaata Kuramaa ja Venta jõgi
Ventava
Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.
Vaata Kuramaa ja Ventava
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Kuramaa ja Ventspils
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Kuramaa ja Vidzeme
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Vaata Kuramaa ja Vindavi komtuurkond
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Kuramaa ja Wilhelm II
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.
Vaata Kuramaa ja Zemgale
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Kuramaa ja Zygmunt II August
11. november
11.
Vaata Kuramaa ja 11. november
1230
1230.
Vaata Kuramaa ja 1230
1267
1267.
Vaata Kuramaa ja 1267
1295
1295.
Vaata Kuramaa ja 1295
15. sajand
15.
Vaata Kuramaa ja 15. sajand
1562
1562.
Vaata Kuramaa ja 1562
1583
1583.
Vaata Kuramaa ja 1583
1585
1585.
Vaata Kuramaa ja 1585
1609
1609.
Vaata Kuramaa ja 1609
1617
1617.
Vaata Kuramaa ja 1617
1625
1625.
Vaata Kuramaa ja 1625
1646
1646.
Vaata Kuramaa ja 1646
1670
1670.
Vaata Kuramaa ja 1670
1695
1695.
Vaata Kuramaa ja 1695
1697
1697.
Vaata Kuramaa ja 1697
17. sajand
17.
Vaata Kuramaa ja 17. sajand
1737
1737.
Vaata Kuramaa ja 1737
1740
1740.
Vaata Kuramaa ja 1740
1763
1763.
Vaata Kuramaa ja 1763
1795
1795.
Vaata Kuramaa ja 1795
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Kuramaa ja 18. sajand
1812
1812.
Vaata Kuramaa ja 1812
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Kuramaa ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
1817
1817.
Vaata Kuramaa ja 1817
1860. aastad
1860.
Vaata Kuramaa ja 1860. aastad
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Kuramaa ja 19. sajand
1915
1915.
Vaata Kuramaa ja 1915
1917
1917.
Vaata Kuramaa ja 1917
1918
1918.
Vaata Kuramaa ja 1918
1919
1919.
Vaata Kuramaa ja 1919
1940
1940.
Vaata Kuramaa ja 1940
1941
1941.
Vaata Kuramaa ja 1941
1991
1991.
Vaata Kuramaa ja 1991
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Kuramaa ja 20. sajand
5. märts
5.
Vaata Kuramaa ja 5. märts
8. mai
8.
Vaata Kuramaa ja 8. mai
Vaata ka
Läti ajaloolised piirkonnad
- Jersika vürstiriik
- Koknese vürstiriik
- Kuramaa
- Kuramaa hertsogiriik
- Kuramaa piiskopkond
- Latgale
- Liivi rand
- Liivimaa
- Metsapoole
- Sēlija
- Tālava
- Vidzeme
Läti geograafia
- Grīnise looduskaitseala
- Kuramaa
- Liivimaa
Läti haldusjaotus
- Kuramaa
- Läti haldusjaotus
- Latgale
- Vidzeme
- Zemgale
Tuntud ka kui Kurzeme, Kuuramaa.