Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuramaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik
Kuramaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Daugava, Kolmas Poola jagamine, Kuramaa, Ladina keel, Läti, Liivi sõda, Poola, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisimaa, Riia, Riik, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Vasall, Venemaa, Venemaa Keisririik, Zemgale, 17. sajand, 18. sajand.
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Kuramaa hertsogiriik · Daugava ja Leedu suurvürstiriik ·
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Kolmas Poola jagamine ja Kuramaa hertsogiriik · Kolmas Poola jagamine ja Leedu suurvürstiriik ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa ja Leedu suurvürstiriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Kuramaa hertsogiriik ja Ladina keel · Ladina keel ja Leedu suurvürstiriik ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Kuramaa hertsogiriik ja Läti · Läti ja Leedu suurvürstiriik ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Kuramaa hertsogiriik ja Liivi sõda · Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Kuramaa hertsogiriik ja Poola · Leedu suurvürstiriik ja Poola ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Kuramaa hertsogiriik ja Poola jagamised · Leedu suurvürstiriik ja Poola jagamised ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Kuramaa hertsogiriik ja Poola kuningas · Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Kuramaa hertsogiriik ja Poola Kuningriik · Leedu suurvürstiriik ja Poola Kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Kuramaa hertsogiriik ja Preisimaa · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Kuramaa hertsogiriik ja Riia · Leedu suurvürstiriik ja Riia ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Kuramaa hertsogiriik ja Riik · Leedu suurvürstiriik ja Riik ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Kuramaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Kuramaa hertsogiriik ja Saksa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Kuramaa hertsogiriik ja Saksa ordu kõrgmeister · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Kuramaa hertsogiriik ja Vasall · Leedu suurvürstiriik ja Vasall ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Kuramaa hertsogiriik ja Venemaa · Leedu suurvürstiriik ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Kuramaa hertsogiriik ja Venemaa Keisririik · Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik ·
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Kuramaa hertsogiriik ja Zemgale · Leedu suurvürstiriik ja Zemgale ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Kuramaa hertsogiriik · 17. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Kuramaa hertsogiriik · 18. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuramaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Kuramaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik
Võrdlus Kuramaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik
Kuramaa hertsogiriik on 149 suhted, samas Leedu suurvürstiriik 372. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 4.22% = 22 / (149 + 372).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuramaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
